Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/146

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


puhul linade harimisel palju linu kaduma läheks. Isegi õhtust varajast magamaminemist arvatakse loomadesse selles suhtes mõjuvat, et nad suvel aegsasti koju tulevad.

Liulaskmist ja vastlasõitusid tabame Soomestki. Nagu meilgi, peab liulaskmine seal lina ja kanepi kasvamist edendama. Liugu lastes hüüti: pitkiä hampuja, pitkiä pellavia! (= pikki kanepid, pikki linu) ehk niisuguse hüüu teisendid. Soomeski on vastlapäeva muid pruukisid palju ununenud, aga igatahes peeti seda päeva vanasti suuremaks pühaks kui uue aasta päeva.

Suurel viisil peeti vastlapäeva vanasti Saksamaal. Seal tehti mäeküngastel sel päeval vastlatulesid, millest noorus niisama läbi hüppab kui maituledest. Mõnes kohas viiakse tule juurde meie metsiku sarnane kuju ja põletatakse tules ära. Teisal süüdatakse õlgedesse mässitud ratas künkal põlema ja lastakse sealt alla veereda, kusjuures tihti hüütakse: pikki linu!

Saksamaal ja ta ümbruse riikides on vastlapäev peale selle mardisantide piduks ammu saanud ja selleks meie ajani jäänud. Nagu meil mardi- ja kadripäeval noored endid maskeerivad, nii seal vastlapäeval. Kui ka mõne korra seletatakse, nagu oleks see viimane lõbustus enne paastu, ei ole paast ometi selle lõbu põhjendaja, vaid need kombed ulatavad kaugele paganusesse tagasi.

Vastlapäevaga käsikäes käib tuhapäev ehk tuhkapäev, katoliku kiriku poolt selleks määratud, et pühitsetud tuhka inimeste peale patust puhastamiseks riputatakse; ühtlasi manitsetakse neid kotiriides käia ja tuhas paastuda. — Tuhapäeval riputatakse meie kodumaal maja ümber tuhka, et ussid majasse ei tuleks. — Tuhk sõelutakse koldes ära, et sealt tuli ei kustuks. Vanemal ajal maeti igal õhtul söed hoolsalt tuhka, kust hommikul jälle uut tuld saadi. Mõnel puhul käidi teisest talust uut tuld otsimas (vd. Eesti mütoloogia, I. l. 117—118). Naisterahvas ei tohi villu kedrata, mehed härgi ikke panna, muidu tulevad lammastele tuhakärnad ja härgade sarved lähevad tuhka. Isegi laste pead kardetakse sugeda, sest sugemisest sündida kõõma ja täisid. Teiselt poolt nõutakse sel päeval ometi vihtlemist. Niisama kiidetakse kasulikuks vähemalt koorm sõnnikut põllule viia, lootes, et siis suvel vili hästi sigineb. Imelikul viisil keeldakse koguni kapsaleent keeta, sest muidu lähevad suvel kapsad tuhka. — Niisama kui vastlapäeval, ei tohi sellegi päeva õhtul tuba valgustada. Ka leiva küpsetamine on sel päeval keeldud; muidu tuleb suvel vilja palju tahmapäid.

146