Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/172

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


tegema. Ühe teisendi järele valvab Kalevipoeg, raudpomm käes, põrgu väravas. Niipea kui vanapagan põrgust tahab välja tulla, virutab Kalevipoeg talle raudpommiga pähe. Sedaviisi ei pääse vanapagan enam põrgust välja. Mitmed teisendid täiendavad lugu veel sellega, et Kalevipoeg põrguväravas vahti peab, nii et põrgu peremees kuidagi välja ei saa, kui ka ta sulased ehk kuidagi jõuaksid ta ahelatest lahti päästa. M. Veske kuulis kord järgmise ütluse (Sitzungsbericht der Gel. Estnischen Gesellschäft 1877, l. 37): „Mis meil nüüd viga! Nüüd on õige hea! Kalevipoeg on põrguhaua vahiks, ei lase inimeste hingi sisse ega vanapaganaid välja!“

M. Veske jutustab ülemalnimetatud aruandes edasi, mida ta põrgu kohta Kalevipojast rahvasuust saadud teisendite järele kuulnud.

Keset põrgut oli ümmargune järv mustjassinise veega. Järve ääres kasvasid puud, puude okste külge olid inimesed ahelatega seotud: All põles suur tuli ja koledad leegid lõid ahelates olijate külge. Tuletegijate kohta puuduvad teated. Põrgu tuli teeb ainult inimestele valu, põrgu puud ei tunne aga tulest midagi.

Kõik inimesed ei ole põrgus ahelatega puude külge seotud, vaid muist pahategijaid keedetakse kateldes. Kalevipoeg näeb põrgus palju katlaid, kõigil inimesed sees keemas. Kõige esimeses katlas, mis Kalevipojale silma puutub, on nägus neitsi, kuningatütar. See kuningatütar on oma lapse ära tapnud ja sellepärast peab ta nüüd valu kannatama.

Kui Kalevipoeg kuningatütre ligemale astub, kargab see katlas üles ja alla. Kalevipoeg heidab armu kõikide peale, keda põrgus piinatakse, ja päästab kõik vabaks. Nagu kindral sõjaväe ees, sammub Kalevipoeg põrgu vangide ees ja viib nad põrgust välja. Ise aga hoopleb Kalevipoeg:

„Mul on taskus taeva võtmed,
Mul on põues põrgu võtmed,
Ihu põues ilma võtmed.
Taskus tantsvad taeva võtmed,
Põues tantsvad põrgu võtmed,
Ihu põues ilma võtmed!“

Veske ütlust, nagu annaks ülemaljutustatud teisend Kalevipoja põrgu kohta selgeid teateid, ei või ma maksvaks tunnistada. Vähemalt mitte ses mõttes, nagu annaksid need teated esivanemate arvamisest põrgu kohta muistsel ajal aru. „Selged teated põrgu kohta“ ei ulata kaugemale kui keskajani, võib olla, ei nii kaugelegi! „Selged teated põrgu kohta“ kannavad selgeid ristiusu märkisid. Need avaldavad ainult rahva hilisemaid arvamisi põrgu kohta, arvamisi, mis kirikuõpetuse mõjul tekkinud.