Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/60

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.


välk löönud kirikutorni sisse, mõne silmapilgu pärast põlenud kirikutorn lausa tules. Seda hoiatusejuttu räägitakse Eestimaal mitmet moodi (Der Esten abergläubische Gebräuche, l. 88).

Hanila Kaseküla kohta kõneldakse, et see korra täiesti ära põlenud. Sel puhul tõotanud küla elanikud, et nad iialgi enam lauritsi-, pärtlipäeval ei taha tööd teha, arvates, et küla põlemine nuhtlus on Lauritsi mitteaustamise eest. Seda muistist tõotust on Kaseküla uuema ajani hoolsalt pidanud. Mitme muu küla kohta teatakse niisamasugust lugu rääkida.

Iga töö kannul ei käi küll tuli ega välk, aga töö toob halbu tagajärgi. Põllul rikub töö põllu ära (Holzmayer, Osiliana, l. 65). Isegi kapsaaeda ei tohi kapsaid minna vaatama, — kapsad jäävad kohe kängu. Ei minda kapsaid vaatama, siis loodetakse kapsastest: Laurits loob lehti, Pärtel pöörab päid!

Isegi välk seisab, nagu eelolevast seletusest nägime, Lauritsi võimuse all. Neis kohtades, kus Laurits juba unulasse sattunud, seletatakse tuletegemise keeldu lauritsipäeval sellega, et tuli siis välgu enese ligi tõmbaks. Jälle teisal otsitakse keelule muud põhjust. Nagu tuttav, langeb lauritsapäev 10. augusti peale. Sel päeval hävitati 70 aastat p. Kr. Jeruusalemm ära. Rahvasuu seletab tuletegemise keeldu lauritsipäeval sellega, et sel päeval Jeruusalemma tempel kaks korda ära põlenud (Wiedemann, Aus dem inneren und äusseren Leben, l. 365).

Teisal loodeti Lauritsilt abi ja loeti ühtlasi paganusest pärit olevaid tulesõnu:

Tuli on tuima, raud on valju,
Tuli ei polda tuttavada,
Raud ei raiu langudasa,
Vesi ei vendada ubuda.
Tulgu siis tule isanda,
Tulgu siis tule emanda,
Tulgu tulda katsumaie,
Valgija valatamaie.
Sel on katila käessa,
Sel on kulpi kattilassa.

Teistes tulesõnades öeldakse, tulehaavu parandada püüdes:

Valge mees tõuseb meresta,
Valge kattela käessa,
Valge kepp oli kattelassa,
Ära puutu punakivisse,
Liha luie liigetesse.