Lehekülg:Eesti mütoloogia II Eisen.pdf/63

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.



MADIS.

Apostel Matteuse nimi muutus Saksamaal Mattiaseks; see Mattias lühenes Eestis aga Madiseks, Matsiks, Matsuks. Rahvasuust on apostli Matteuse otsekohene mälestus nii hästi kui kadunud; ainult Madise kirik ja Madised tuletavad teda veel meelde. Peale madisepäeva 24. veebruaril leidub kalendris 21. septembril veel matteusepäev; viimase nime muudab rahvas tihti matusepäevaks. Rahvasuus kehastab Madis Liiva Hannuse kõrval surma. Tihti kõneldakse Mulla Madisest surma tähenduses. Mulla Madis esineb vähe armuheitjana; kui aeg täis, ilmub ta ja viib kirikuaeda. Mulla Madis näikse Manat kristlikul kujul esitavat; kaugemale teated ta tegevuse kohta ometi ei ulata.

Sellevasta on madisepäeva pühitsemises mitmed paganuse märgid säilinud. Madisepäeva tähelepanekutest ilmub, et rahvas arvab Madisel looduse kohta oma jagu mõju olevat: kus ta päeval lund sajab, sigib suvel palju kärbseid, sääski, parme, sõgelasi, kihulasi. Madis nõuab oma päeva pühitsemist, vastasel korral nuhtleb ta töötegijat edaspidi rängalt: hundid ja ussid kiusavad teda taga. Naisterahvad ei tohi ta päeval kedrata ega kududa. Kreutzwald teab keelu seletuseks iseloomuliku jutu jutustada: Pärisorjuse ajal sundinud valjud mõisavanemad kõiki valla naisterahvaid ja tüdrukuid madisepäeval ketrama. Vana usu jumalad ei mõistnud aga nalja. Vaevalt alanud töö, kui taevas pilve läinud, kange lumesadu ja kole tuisk alanud. Mitte ainult naabrusesse võõrsile sõitnud mõisavanemad, vaid sajad ilma süüta inimesed saanud selle tuisu käes surma. Sellepärast hüütavat tänapäevani uskmatatele: Mõtle madisepäeva tuisu peale (Der Esten abergl. Gebräuche, l. 77—78). Kreutzwaldi teate järele võib oletada, et Madis mingisuguse paganusejumala asemele astunud.

Nagu prohvet astub madisepäev meie silma ette, mõistab valjule talvele surmakohut ja ilmutab ühtlasi uue aja, kevade tulekut. Küll ei kanna madisepäev ametlikult pööripäeva nime, aga rahvas peab teda omalt poolt ometi pööripäevaks, sest see päev paneb nagu piirikivi talve valjusele ja annab teada, et piirikivi teiselt poolt kevade võimus algab. Mõnes kohas kutsutakse madisepäeva sellepärast ka „pööripäevaks“ ehk „taliharjapäevaks“

Talve südamesõpru lund ja jääd hakkavad kõrred ja jääd madisepäevast vihkama, s. o. nad katsuvad talve südamesõpru kaotada, neid sulatada. Isegi lumi, mis sest päevast peale sajab, saab vanale lumele nagu kihvtiks: ta püüab seda ära hävitada. Mesikäpp päts tüdineb pikast unest ja katsub uniseid silmi avada. Meevedajad tunnevad