kõhutühjust; nad lähevad vaatama, kas nende mineva-aastane varandus veel vanal kohal seisab, ja maitsevad, kas ta enesest magusat maiku ei ole kaotanud. Läänemaal räägitakse, et kõik ussid ja putukad enestel küljed juba haigeks maganud ja nüüd teise külje peale endid pööravad. Viljandimaal arvatakse, et ülemaltähendatud loomad nüüd ülepea elusse ärkavad ja tegevust hakkavad avaldama. Kanadele antakse madisepäeval võti kätte. See tähendab: tänini pidi perenaine kanu söötma, nüüd on aga loodus edenenud, talve jäljed niipalju vähenenud, et kanad ise juba enestele toitu võivad leida ja perenaine kanade söötmise järele jätab. Et naisterahvad kiusatusesse ei langeks, viiakse pöörad, vändad, vokid, kedrevarred, hasplid, kerilauad ja muud keerutamiseriistapuud põllule kivihunniku otsa. Saaremaal lisatakse veel juurde, et sarnane väljavedamine juba madisepäeva laupäeval, siis päev enne madisepäeva, peab sündima. Sõrves ei lubata naistele kartulite keetmistki, sest kartulite keetmine madisepäeval tuua sõrulaste arvamise järele suvel kartulitele ussid võõraks.
Mõnes kohas tahab rahvas madisepäeva just nagu mõneks paastupäevaks teha. Rääkimata lihakeetmisest, mis keeldud, ei tohi Anseküla rahvas madisepäeval piimagi süüa. Piima söömine pidi sööjale suvel sääsed külalisteks kutsuma. Jälle teisal keelatakse herne- ja kapsaleeme keetmine, sest niisugusel korral tulla ussid herneste ja kapsaste sisse. Kõik tööd on keeldud, mis kuidagi viisi kolinat ehk mürinat sünnitavad. Niisama vähe kui naisterahvad, tohivad meesterahvad sõeluda, jahvatada, taguda ehk muud sellesarnast teha, mis kudagi kolinat sünnitab. Mitte ainult toas, vaid õueski on säärane töötegemine keeldud. Ei tohita õue puid vedada ega heinugi tuua. Madisepäeval koju toodud koormad arvatakse madusid kaasa kutsuvat. Ei ilmunud maod kohe, suvel ilmuvad nad hulgakaupa elumajade ümber ja tungivad vahel majadesse. Mõned neist on õieti kurjad: nõelavad kariloomi ja kipuvad isegi inimeste kallale. Sõelumised ja jahvatamised jälle arvatakse suvel kärbseid, parmusid ja ülepea kihulasi majade juurde kokku kutsuvat. Kärbeste eemaletõrjumiseks kantakse pühkmeid majast kaugele: siis ei tule vaevajad suvel inimeste kallale. Madisepäeva tuulelgi arvatakse suve kohta mõju olevat, vähemalt külvamise kohta. Harjumaal öeldakse, et madisepäeva tuule järele suvel sedasama tuult tarvitatagu külviajal, siis kasvada linad hästi, kui aga tuul põhjast puhub ja põhjatuulega herneid külvatakse, ussitada herned ära. Wiedemann sellevastu ütleb, et kui madisepäeva tuulega linu külvatakse, kasvada linal vähe kiudu ja kupraid. Veel arvatakse, et kui madisepäeva tuulega mesilastega midagi tegemist tehakse, ei õnnestu mesilased. Tavalisesti lendavad mesilased niisugusel korral hoopis ära ja peremees jäägu neid taga vahtima. Veel olgu madisepäeva pidamise kohta tähendatud, et selle