Arp langes härja peale, keda sedamaid ohverdati. Preester pääsis haavaga sellest hädaohust ära. (Ajaraamat, XXVI, 7.)
Vanas Testamendis nimetati prohvetit, kes Iisraelis niisamasugust osa kui Eestis targad esitas, nägijaks. Prohvetist arvati vähemalt seda, et ta tulevikku, aga ka muile inimestele nägemata asju ära näeb, nagu Saamuel Sauli kadunud eeslid. Näib, et meie esivanemadki sarnast kaugele nägemist oma nõiast ehk targast uskusid. Nõiad nägid nende arvates kaugel olevat ära ja saatsid nõiduse väel isegi inimesi ja loomi õhus kaugele, näituseks mehe ja härja Lapimaale ja ümberpöördud. Kas targad ilma mingisuguseta abinõuta kaugele nägid, on raske otsustada. Prof. K. Krohn oletab, et nad vist vett selleks tarvitasid, sest on teateid olemas, et vahel lasti inimest vette vaadata ja veest kellegi kuju otsida.
Pange ehk muusse riista pandi vett ja loksutati nii kaua kuni vesi hakkas vahutama. Vahust arvasid targad seda võivat näha, mida nad näha soovisid. Tahtis tark teada, kes midagi varastanud, ilmus vahtu rahva arvamise järele varga nägu. Aga muidki teateid loodeti vahust saada.
Hiljemal ajal astus vee asemele viin. Targad hakkasid viina vaatama. Tark rüüpas tavalisesti esmalt ise enne ja andis siis nõuküsijalegi. Selle peale loksutas tark viina pudelis. Viin loksus vahutama. Vahtu ilmub selle kuju, keda tark tahab näha. Arvatakse, et tark iseäranis vargaid viina vaatamisest hõlpsasti kätte saab. Ei ilmu varga kuju küllalt selgesti vahtu, annab kahjusaaja targa käes lausumisel olnud viina varguse poolest kahtluse all olevale isikule juua. Selle peale peab varas ise varastud asja tagasi tooma. Aga muulgi viisil sunnib tark varast vargust tagasi tooma, näituseks lõigatakse pahema käe ja pahema jala küü-
