Lehekülg:Eisen, Meie jõulud.djvu/109

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

Õlleandmist loomadele jõulus tunnevad norralasedki. Jõuluõhtul kallati õlut kaussi või anumasse, pandi sõrmus õllesse ja lasti seista hommikuni. Siis segati seda õlut muu joogiga ja anti loomadele ühes heinapeotäiega[1]. Norralased viisid jõuluhommikul natuke õlut põllule ja tapuaeda. Aga isegi vaimudele ei unustatud anda jõuluõlut; selle eest loodeti neilt sigivust loomadele[2]. Niihästi Norras kui ka Rootsis ohverdati jõuluõhtul õlut hiiepuulegi[3].

Saaremaal säilitati jõuluõlut küünlapäevani, mil see tuttavatega ühiselt ära joodi. Vanemad mehed käisid sel puhul perest peresse. Öeldi: „Tulime proovima, ons teil ka tubli küünlamärg[4]. Karjas rõhutati jõuluõlle säilitamist küünlapäevani sellega, et joomine küünlapäeval kaitseb suvel sääskede eest[5]. Mannermaalgi seisis tihti küünlapäev sihiks silmas. Juhtus vahel sedagi, et õlu enne kolmekuningapäeva lõppes. Jõukas peremees hoolitses sel puhul, et vaat ei jäänud tühjust kurtma.

Jõuluõlle joomisel oli vanarahva meelest otsekoheseid suhteid suvisesse viljasaaki. Eesti jõulukommetest ei või seda järeldada, küll aga Soome rootslaste omadest. Kui kirikulised jõuluhommikul tulid kirikust, läks kodusviibijatest keegi neile vastu õllekannuga ja andis neile juua, üteldes: „att de sku bli gott år och kom regn, int’ bli torrt[6]“ (= et hea aasta tuleks, sajaks vihma ega tuleks põuda). Jõulune õllejoomine peab seega suvel vihmagi välja võluma, et vili korralikult võiks kasvada. Tavalisesti tarvitati vanasti vihma võlumiseks vett, kuid siin astub vee asemele õlut, muidugi ses mõttes, et vesi õlles viljaga ühinenud ja niisugusel viljaga ühinenud veel on suurem mõju suvise viljakasvu ja ilmade kohta.

Järva-Jaanis ennustatakse õllest tuleva aasta odrasaaki. Peremehed vaatasid jõuluõhtul õlut juues, kelle klaasis õlut kõige rohkem vahutas, — sel arvati kõige paremad odrad kasvavat[7]. Et klaasid alles uuemal ajal tarvitusele võetud, kuna

  1. Storaker, Tiden 493.
  2. Storaker, Tiden 472.
  3. Nilsson, ÅFF 221.
  4. E 64624, 14.
  5. E 64636 (11).
  6. Folkloristiska och etnografiska studier I 155.
  7. E 67811.
109