— 27 —
„Kõik minu maa ja rahwas olgu sinu hoole all, kui selle läbi tütart wõid parandada,“ kostab kuningas.
Tõsi lüpsab kuninga kolme kitse piimad kokku ja wiib kuninga tütrele. Tütar joob. Haigus nagu käega pühitud. Neitsi terwe ja ilus, et rõõm waadata. Kuningas tänab Tõtt silmaweega ja kingib temale waewapalgaks poole kuningriiki. Et Tõsi wäga tema meele pärast, annab ta tütre Tõele abikaasaks.
Wale kuuleb, kudas wenna käsi kauniste käinud. Tuleb wenna juurde küsima, kudas wend terweks ja rikkaks saanud. Tõsi ei salga midagi, kõneleb kõik üles, mida teinud. Walel ahne meel, tahab hea meelega ka nii suurt rikkust saada.
Pea nõuu peetud. Wale teeb ennast wenna wasta koguni lahedaks ja mahedaks ja ütleb Tõele: „Ole nii hea, pista minu silmad peast wälja ja wii mind selle kiriku juure, kuhu ma sind jätsin. Tahan ka rikkaks saada.“
Tõsi täidab Wale soowi, pistab Wale silmad peast wälja ja wiib kiriku juurde. Tõsi sammub tagasi, Wale jääb sinna. Ootab, ootab, — ei kuule midagi. Kesköö juba käes; siis kuuleb lindude tiiwade
