— 42 —
juure tasku. Läks kööki, wõttis toobi wett, kallas kaanega katlasse, wiskas konna wette, tegi tule alla: lase keeb! Keetis konna üdiks, kallas wedela pudelisse, läks herra juure: „Sähke, rüübake kolm head lonksu!“ Hoidis pudeli herra suu ees ning tema rüüpas. Juba esimese lonksuga walu kadunud. Herra jäi magama. Ärkas warsti jälle üles ja palus weel rüübata: olla liikmetelle wäga kosutaw ning rammu andew. Tohter andis. Siis käskis herra tohtrille, kelle äpardust ta ju esite tuapoisi suust kuulnud, oma paremad riided selga anda ja kauni toidu eest muretseda. Käsk sai silmapilk täidetud ning poole tunni pärast istus meie waene pops Hans uhkes riides targana tohtrina pehme tooli peal aurawate roogadega kaetud laua ees, kus magusast wiinastki puudu ei olnud. No ta sõi ka mehe moodi, sest ta kere oli hele, tühi kui hundi laut. Punase wiina pudel andis keelekastet, aurawad road täitsiwad wana watsa, muud kui mees walmis: kõht täis kallist rooga, pea täis peenikest wiina ning aruldast tarkust, keha ümber kenad riided, raha kõliseb ka warsti kalitses, mis sa weel tahad? Siis tehti tohtri herrale tore ase alla, heida magama, päewa waewast puhkama. Hommiku tõusis
