— 44 —
et ta ometi tark tohter olla, wõida juba sellest näha, et ta Rahaka terweks teinud, pealgi üsna lühikese ajaga, kuna teised tohtrid midagi ep ole teha wõinud. „Wõi siis teie oletegi Rahaka terweks tegija!“ hüübis grahw, „ei siis ma enam nõua mingit tunnistuskirja, sest kes selle mehe wõis terweks teha, see wõib ka minu hobused luupainest peasta. Kui teie seda wõite, annan kohe neli paremat täkku teile ja kauni tõlla järele, kutsari puki peale, tuapoisi tõlla taha istuma, raha weel peale kauba.“ — „Küll wõin, grahwi herra,“ kostis Hans, „kui mulle mõne päewa aega annate, peawad kõik teie hobused terwed ja lihawad olema, wõi ma kautan oma tohtri kübara.“ Andis siis kütile käsku öökulli maha lasta, aga enne laskmist püssile risti otsa lüüa ning seda kulli siis enese kätte tuua. Kütt täitis käsu, tõi kulli, andis tohtrille. Tohter läks talli ukse ette, suitsetas natuke tedremadara juuri, wiiskrajaka tükka, pihlakasid, äkke pulke ning mõnda raaga wanast luua kantsust ratta rummu sisse kokku pannes. Pobises seal juures salasõnu ja kummardas üheksa korda ida poole. Kahmas siis kulli kätte, lõi lakssti! naela peast läbi talli ukse sisse,
