— 45 —
laskis tolku, tiiwad laiali kahele poole, saba alaspidi sorgus: muud kui mõnus rist walmis. Ütles tallipoisile: „Waata nüüd, kas hommikul weel hobuste seljad wahutawad, nagu oleksiwad kolmkümmend wersta tulise kiirusega nelja sõitnud!“ Läks, heitis ise magama. Hommikul kutsarilt ning tallipoisilt küsima: „Mis täkud teewad?“ — „Mis nad teewad? Sööwad ning magawad, ep ole luupainajat kusagil.“ Grahw läks päewa ise waatama: kõik hobused juba üsna teised loomad kui eila oliwad. Hans oli mõne päewa seal ning grahwi hobused läksiwad ilusamaks kui kuskil iial enne nähtud. Tänas siis wäga tohtri herrat, andis talle, kui lubanud, neli täkku, tõlla järele, kutsari puki peale, tuapoisi tõlla taha. Raha tap enam hakanud lugemagi: andis kühwliga kulda, hõlmaga hõbedat. Raha pani Hans endise raha juure wankrille, jättis Jumalaga, istus tõlda ja wuras, neli kõrwi ees, wärawast wälja.
Kolmas koht oli alles käimata. Sellepärast käskis kutsarit Lehmika mõisa sõita. Ligidale saades käskis kutsarit ning rahakoti wedajat poole tunni pärast järele sõita. Ise läks jala ees. Õue peal nägi ta üht
