— 48 —
karjapoissi, sest kes muidu karja ajaks? Kohe anti. Tänas, jättis Jumalaga, läks. Ise istus tõllas, neli hoost ees, kutsar pukil, tuapoiss tõlla taga. Järel sõitis raha koorem kõige oma kutsariga. Raha koorma järel käis kari, karjapoiss karja järel. Et kari maha ei jääks, sõitis tõld pikka edasi. Tõttu tall taga ei olnud: mis ta ruttas?
Kui rikas Tõnu kuulis, et noorem wend merele läinud ja enam ep ole tagasi tulnud, arwas ta, et tühi paljas olla ära upunud ning oli üsna rõõmus, et risust lahti saanud. Taga suurem oli ta imestus, kui mõne aja eest ühel hommikul tundmata poiss ta juurde tuli ning külimittu palus: sauna Hansul olla tarwis. Andis aga witsadega parandatud, et midagi witsade wahele kinni jääks, et ometi näeks, mis ta mõedaks: Jahu wõi wilja tall ju ometi mitte ei olla. Hans oli õhtu pimedas, kui kõik magasiwad, oma tõllaga ja hoostega, oma lehmadega ja rahaga koju jõudnud ning sauna magama heitnud, sest kust ta kohe uhked hooned pidi wõtma. Kui hommikul üles ärkas, tahtis ta teada, kui palju tall raha oleks. Aga kuida wiisi, et ruttu walmis saaks? Mõtles: „Mull
