— 57 —
„Pole wiga,“ wastab herra, „ei ma sind lahti lase, sa oled mu kõige truuim teener. Wõta aga iga ööse hea wemmal ligi ja anna igale ühele walu, kes su kallale tuleb.“
„Aga mis herral wiga?“ küsib Hans herra sinist silmnägu nähes.
„Kange hammawalu, armas Hans. Nägu üsna paistetanud!“
„Wäga kahju, et herrale niisugune hirmus õnnetus juhtunud,“ õhkab Hans.
„Ma olen ammu ütelnud, et sa mu kõige auusam teener oled ja näen seda nüüd jälle. Säh, wõta see peu täis raha tänu palgaks!“
Hans wõtab raha, tänab ja läbäb.
Sest saadik elas ta weel julgemini kui enne ja tegi, mis tahtis. Teadis ometi, et tall enam kedagi karta ei olnud.
Ema ja tütar.
Ühel emal oli lollakas tütar. Kord saatis ema tütre külasse asja otsima, aga ei öelnud, mis. Tütar kohe walmis, jooksis nagu tuul käsku täitma, aga ei küsinud
