— 5 —
samalt ja lõbusamalt aga ööse kuuwalgel. Nii puhati mõnda korda päewa ja tallitati ööse tallitusi. Kõik inimesed rõõmustasiwad kuu kingituse üle.
Wanapaganat pahandas aga kuu hirmsaste. Et see liig heledaste paistis, ei wõinud ta midagi ette wõtta. Läks ta korra saagi peale wälja, siis nähti teda kaugelt ära ja saadeti häbiga tagasi. Tema ei olnud eneselle siia maale sell kombel rohkem sulasid saanud kui aga kaks meest. Enne oliwad ööd seks liig pimedad olnud, nüüd liig walged.
Ööd ja päewad istus wanapagan ja pidas nõuu, mida teha, et asi paremini õnnistaks. Ta kutsus wiimaks poisid appi, aga ei nemadki teadnud mingisugust abi. Kolmekesi istusiwad nad küll ühes koos, arwasiwad ja uurisiwad, kuid järjele ei saanud.
Lugu ähwardas wiimaks üsna kirjuks minna. Seitsmel päewal polnud enam leiwa marja meeste hamma alla saanud. Nad soigusiwad waljuste ja pigistasiwad käega tühja kõhtu. Peamurdmist nad siiski järele ei jätnud. Ja ennä, wiimaks tärkas wanapaganal enesel hea nõuu meelde.
