— 6 —
„Poisid!“ hüüab wanapagan, „nüüd tean, mis me teeme. Kui näljasurmast tahame peaseda, siis ei aita paremat nõuu kui peame kuust katsuma lahti saada. Ei ole enam kuud taewas, siis oleme jälle mehed. Tähtede walgusel wõime kõik oma suured ettewõtmised korda saata.“
„Kas peame kuu taewast maha tooma?“ küsiwad poisid.
„Ei,“ kostab wanapagan, „see on taewatelgis liig kõwaste kinni; ei me teda kätte saa. Teist abi tuleb otsida. Kõige parem on kui kuu ära tõrwame. Olgu ta siis taewas peale, ei ta meid enam jaksa tülitada. Siis on wõit meie ja tubli lõikus algab.“
Poisid wanapagana nõuuga rahul. Sedamaid hakkawad mehed kuu tõrwamise wasta walmistama. Aga täna juba hilja; kuu pea oma teekonda lõpetamas ja päike tõusmas. Lootes, et asi õnnistab, unub meestel nälg täieste meelest ära. Päewa otsa teewad nad tööd, et pead aurawad otsas. Wanapagan warastab waadi täie tõrwa ja weab siis seljas poiste juurde. Need muretsewad seitse seitsmesüllast redelit ja seuwad kõwaste ühe teise otsa kinni. Siis tuuakse weel tubli pang ja walmis-
