— 7 —
tatakse niine koorest nuustik, mida pika warre otsa pistetakse.
Nii oodetakse õhtut. Kui nüüd kuu tõuseb, kihutab wanapagan tõrwa waadi ja redeli selga ja kässib poisid pange ja nuustiku järele tuua. Siis täidetakse pang tõrwa täis, lisatakse tahma ka weel juurde ja kastetakse nuustik sisse. Waewalt pistab kuu nina metsa takka wälja, kui redel kärmeste püsti pannakse. Wanapagan annab ühele poisile tõrwa pange kätte, kässib ruttu redelit mööda ülesse ronida, teist aga enesel redelit kinni hoida aidata.
Wanapagan peab redelit ühelt poolt, poiss teiselt poolt. Poiss ei jaksa ränka redelit ometi mitte hoida, mis läbi see teisele poole wiltu waub. Sellsamal silmapilgul wäärdub ülesse ronija mehe jalg ja ta langeb ülewelt kõige pangega wanapoisile kaela. Wanapagan puhkub ja raputab ja hakkab tuhat tulist kiruma. Ootmata kastet saades unustab ta redeli hoidmise hoopis ära ja laseb redeli käest lahti. Wali mürin ja kärin tõuseb ja redel kukub tuhandeks tükkiks puruks.
Wanapagana wiha on hirmus suur, et asi nõnda nurja läinud ja kuu tõrwamise asemel ise tõrwatud saanud. Küll peseb
