— 87 —
hommikuni rahuliste puhkas. Kui hommiku üles ärkas, riidesse pani ja teistele teadust wiis, mis tööd ta öösi teinud, paniwad teised kõik seda kohkudes imeks ja läksiwad warsti lubatud warandust ülesse otsima, mis nad ka pea leidsiwad.
Pool warandust sai kihelkonna waestele, pool meie tuntud herrale, kes kolmandamal päewal rõõmuga koju sõitis ja waranduse läbi rikkaks meheks sai. Sest nimetatud päewast saadik jäi wana mõis igale ühele armsaks. Ilmaski ei nähtud seal enam nägemist.
Lõpetuseks ütlen weel, et seal wanas mõisas enne üks poissmees herra oma õega elanud. See nimetatud herra sõitnud wõeruselle ja õde pidanud kodu jääma, sest ta ei ole tahtnud palju wäljas käia. Tall olnud 35 aastat juba turja peal olnud ja peigmees ähwardanud pea temale kosja tulla, kelle peale ta ka tõeste oli lootnud. Aga õnnetuseks oli ta nüüd peigmehe käest kirja saanud, kes temale seda kirja läbi teada annud, et enam ei olla tarwis tema peale loota, sest ta olla juba teise pruudiga kihlatud ja pea saada pulmad olema. Kohkudes luges endine pruut neid sõnumid ja läks suures kurwastuses alla keldrisse,
