— 88 —
kus ta ennast üles poos. Wend tuli mõne päewa pärast koju, otsis teda ja tema warandust, aga kõik oli kadunud ja jäigi kaduma. Kelder, kus õde ennast üles poonud, ei olnud kellegil inimesel pruugitaw ega käidaw koht. Waene hing jäi aga ümber hulkuma, kunni wiimaks aastasadade järele julge herra teda peastis ja temale hingamist saatis.
Wiisumees.
Wõeras mees tuli külasse peremehe juurde ööseks. Tall oliwad wiisud jalas, muidu aga õige priskeste riidis. Pererahwas oliwad lahked inimesed ja püüdsiwad kõigi pidi wõera wasta head olla. Aga mitte nõnda Wiisumees. Õhtu küsis ta, kuhu ta oma wiisud wõib panna. Temale näidati koht, aga mees ütles: „Minu wiisud on harjunud kanade juures olema.“
Peremees naeris selle nalja üle ja käskis wiisud kanade juurde panna. Seda tegi ka mees. Öösil tõusis ta aga üles, purustas wiisud ära ja seadis tükid kuke ette. Hommiku astub ta peremehe juurde ja ütles: „Minul on öösi kahju sündinud.“
