— 91 —
õhtul karja kinni pannes nägi poiss, et üks lehm metsa jäänud. Wõeras ema ähwardas poissi peksta, kui ta mitte lehma üles ei otsiks. Poiss kuulas sõna, sest muidu oleks naha täie saanud. Jookstes mööda metsa lehma otsides eksis ta ära ja wäsis nõnda, et minestusesse maha langes.Üles ärgates nägi ta wanamehe enese juures.
„Anna mulle juua!“ palus poiss.
„Kui ma sind kõige öö ei oleks jootnud, oleksid sa ju surnud,“ kostis wanamees. „Tule mulle poisiks, muud tööd ma sulle ei anna kui kiwa koopa suu ette wedada, kus kaks koera sees. Kui need kutsikad wälja peasewad, on kohe wiime päew käes.“
Wanamees andis poisile wahega lähkri, kus poole sees piima, teisepoole sees mõdu sarnane wedelik oli, karbi täie wõid ja ütles: „Mine otsekohe päewa tõusu poole. Mina tulen warsti järele!“
Poiss läks, leidis koha ja teenis mõnda aegu wana meest auusaste. —
Kui poiss ühel päewal tööl oli, tuli suur kotkas, kelle tiibade all maa pimedaks läks, poisi juurde ja ütles: „Rumal poiss, sina hakkad teda teenima! Kui sind ei oleks, ei saaks ta seitse nädalat magada. Wõta ta tuline hobune ja mine ära!“
