Aubrey Greene'i uusi pilkepilte näidata, ütles Fleur:
„Olge head, ütelge mulle, mis te sellega arvasite, Wilfrid.“
Deserti hääl näis pääsevat survest.
„Mis tähendus oleks sellel? Sellega ei taha ma oma aega raisata.“
„Aga mina tahan teada. See kõlas irvitusena.“
„Irvitusena? Minult? Fleur!“
„Siis ütelge mulle!“
„Mina mõtlesin sellega, et teil on kogu nende püsimatus ja eesmärgikindlus, kuid peale selle omate veel, mis neil puudub, Fleur – võime pead segi ajada. Ja minul on ta segi. Seda teate.“
„Kuidas meeldiks see Michaelile – teilt, oma pruudisõitjalt?“
Ruttu läks Desert akna alla.
Fleur võttis Ting-a-lingi sülle. Sääraseid asju oli temale varemaltki öeldud, kuid Wilfrid mõtles seda tõsiselt. Muidugi, kena oli mõelda, et tema valdas noormehe südame. Ainult – kuhu pidi ta tema panema, et teda peale tema enda keegi ei näeks? Noormees oli arvutlematu – ta tegi imelikke asju. Fleur kartis pisut – mitte noormeest
