Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/110

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
95

määrata, on alati pikad. See suur wõim, mis walitsusel olemas, wõib seda rõhuwamaks minna, et ministrid parlamendi liikmed ega tema enamuse usaldusemehed ei pruugi olla. Parlamendil on aga õigus walitsuse tegewuse järel waljusti walwata ja mitte ainult seda laita, kui walitsus seadusi rikub, waid ka seda, kui ta teod otstarbekohased ei ole. Pääle selle on niihästi herradekojal kui ka saadikutekogul õigus ministrite pääle kaebtust tõsta. Selle kohane otsus tuleb kahe kolmandiku enamusega teha. Minister wõi ministrid peawad selle järel ametist ära astuma, kuni kohus nende asja läbi on waadanud. Kohtu liikmeteks on 24 iseseiswat seadusetundjat meest, kes parlamendi liikmed ei tohi olla. Pooled neist nimetatakse alam- ja pooled ülem-koja poolt. Kohus wõib ministrid ametist lahti aga ka kahju tasu maksma ja wangi mõista. Keiser, kel muidu armu ja amnestia andmise õigus on, ei tohi nii wiisi süüdlaseks mõistetud ministrile armu anda, muidu kui kaebtusetõstja koja soowi pääle. — Riiginõuukogu walib enese keskelt delegatsioni, kes wäliste asjade ministri ja teiste Ungariga ühiste ministrite ja nende all olewate ametnikkude tegewuse järel walwab ja üleüldse ühes Ungari delegatsioniga ühiste asjade parlamendiks on. — Riiginõuukogu ja delegatsioni kõrwal on Austrias weel kohalikka seaduseandmise-kogusid. Nii näit. on igal kuningriigil ja maal (Böömimaal, Galizias, Alam-Austrial jne.) oma maapäew. Need on ühekojalised. Liikmeteks on neil kõrgete waimulikkude ja jõukate rahwaklasside asemikkude kõrwal weel rahwa poolt walitud saadikud. Walimiseõigused on mitmesugused, sest iga maapäew teeb oma walimiseõiguse ise. Maapäewadel on õige laialised õigused. Nemad annawad seadusi riigiseaduste põhjal ja täiendawad neid kohalikkude nõudmiste järel, aga nad wõiwad ka päris uusi seadusi teha. Omas piirkonnas talitawad nad kaunis iseseiswalt. Riiginõuukogule wõiwad nad kaebtusi ja palweid saata ja keisrile adressisi, aga üksteisega ei tohi nemad kirju wahetada, ega muidu läbi käia. Maapäewa otsuste täitja on maakomitee (Landesausschuss), kes ta enese poolt walitakse. — Austrias on „kõik suguharud üheõiguselised“ ja igal suguharul on õigus oma rahwust ja keelt alal hoida ja edasi harida. Riik tunnistab kõik maal tarwitatawad keeled koolis, riigiasutustes ja awalikus elus üheõiguselisteks. Nii seisab põhjusseaduses, aga tõe poolest tarwitatakse walitsuse kohtades ja kohtudes Saksa keelt laialiselt, ja sagedasti ka sääl, kus sakslasi ainult wähe elab. Keelte pärast wõideldakse suure agarusega, sest sakslased ei taha oma wanu õigusi käest ära anda. Emakeeli algkoolid on nüüd juba igal rahwusel. Maadel, kus