Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/123

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
104

Baden, suurhertsogiriik Saksamaal, 15,081 rkm. suur, 1,870,000 in. Piirid. Põhjas: Baieri-maa. Hessen; lõunas: Schweiz; idas: Würtemberg; läänes: Elsass, Rhein-pfalz. Mäed: Schwarzwald, Odenwald. Jõed: Rhein, Neckar, Main, Donau. Järwed: Boden, Mummel. Saadused: sool, wili, kartulid, kanep, lina, tubak, humalad, puuwili, marjawiin. B-s on 2 ülikooli (Heidelberg’is ja Freiburg’is). Päälinn Karlsruhe. — Riigi korraldus. B. parlament on kahekojaline. Ülemkojas istuwad printsid, kõrged aadelimehed ja mõne asutuse asemikud. Alamkoja liikmed, keda 73 on, walitakse rahwa poolt üleüldise, ühesuguse, otsekohese ja salajase hääleõiguse põhjal neljaks aastaks. Parlamendi otsuste täitjateks ja walitsuse asjade ajajaks on 5 ministert, kellest üks riigiministri nime kannab.

Baden, 1) B.-Baden, linn ja kuulus terwisewee koht Badeni suurhertsogiriigis (Schwarzwaldis), 16,000 in.; soojad (+44—69° C. j.) terwisewee hallikad. — 2) terwisewee koht Wieni linna ligidal, 12,450 in.; soojad weewlihallikad.

Baer, (l. bäär), Karl Ernst von, kuulus looduseuurija, snd. 1792 Piibe mõisas Eestimaal, õppis 1810 kuni 1814 Tartu ülikoolis arstiteadust, läks pärast seda Saksamaale, kus ta Döllingeri juhatusel (Würzburg’is) wõrdlewat anatomiat uuris; töötas loomade-teaduse (zoologia) professorina ja anatomia-asutuse juhatajana Königsberg’is; kutsuti lõpulikult 1834 Peterburi teaduse akademia liikmeks. Weneriigi kulul käis ta mitmel teaduselisel reisil. Uuris (1851—56) Peipsi järwe, Lääne-mere ja Kaspia-mere kala-asjandust. Ta suri 1876 a. Tartus. — B. kirjatööde hulgast olgu nimetatud: „Entwickelungs­geschichte der Thiere“, „Untersuchungen über die Entwickelungs­geschichte der Fische“ jne. Ta andis ühes Helmerseniga wälja: „Beiträge zur Kenntnis des Russischen Reichs“, millest 1839—72 aastani kakskümmendkuus köidet ilmus. — B. auuks on Tartus Doome-mäele auusammas üles seatud.

Baeyer (l. beijer), Adolf, Saksa lahutusteadlane, snd. 1835 Berlinis, oli 1875 a. saadik professor Münchenis; „kunstliku indigo“ walmistamise-wiisi ülesleidja.

Baffin (l. bäffin), William (1584—1622), Inglise laewakapten, käis leiukäikudel Põhja jäämeres (Põhja-Amerika põhjarannal), kus tema järele Baffini laht (Gröönimaa ja Cumberlandi saare wahel olew Põhja jäämere osa) ja Baffinimaa omale nime on saanud.

Bagage (Pr. k., l. bagaash), reisikraam, reisile kaasawõetawad asjad.

Bagamojo, sadamalinn Saksa Ida-Afrikas.

Bagdad, Türgi linn Irak Arabias, Tigrise jõe ääres, 145,000 in.; tähtjas siidi- ja puuwilla-riide kudumise tööstuse poolest. — B. oli 763 kuni 1258 kalifide elukoht.