Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/125

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
106

Jura jne. Jõed: Donau, Iller, Lech, Iser, Amper, Inn, Raab, Main, Franki ja Saksi Saale, Eger. Saadused: kiwisöed, sool, rauamuda (ärtsid), seatina, raud, weewlihape, witriol, juust, humalad, õlu, lina, wili. Tööstus ja kauplus on hääs korras. Rahwahariduse eest kannawad hoolt wäga paljud koolid. Baieris on kolm ülikooli, (Münchenis, Würzburg’is ja Erlangenis). Päälinn: München. — Riigi korraldus. Baieri-maa astus 1870. a. Saksa riikide ühisusesse eelwiimsena, kus juures ta enesele mõned iseäralised õigused välja tingis. Nii on tal ise oma sõjawägi, oma post jne. Sisemistes asjus on ta iseseisew nagu teisedgi Saksa ühisriikide liikmed. Põhjusseadus on tal 1818. a. saadik olemas, parandatud on seda wiimati 1905. Selle järel on kuninga kõrwal parlament olemas. See on kahekojaline. Ülemkoja liikmeteks on kõrge aadeli asemikud ja teised suured herrad. Alamkoda walitakse rahwa poolt 1905 a. seaduse järele wiieks aastaks. Hääleõigus on igal maksumaksjal mehel, kes wähemalt 25 aastat wana on. Kohad jagatakse erakondade wahel häälte arwu järele ära. Kohtade arw on praegu 159. Kaugelt suurem osa neist on kiriklaste käes, kes oma wõimu hariduse asjus õige tublisti tunda annawad.

Baikal (Tatari k. Bai-kul, „rikas järw“; Mongoli k. Dalai-nor, „püha meri“), Siberi järw, 35,000 rw. suur ja kuni 5000 jalga sügaw. B. on u. 474 m. merepinnast kõrgemal. Järwesse jooksewad järgmised jõed : Selenga ja Ülem-Angara; järwest wälja: Alam-Angara. Järwe läänepoolsel kaldal on Baikali mägestik, mis kohati kuni 8000 jalga kõrge on.

Bailli (Pr. k., l. baji, Ingl. k. bailiff (l. beelif), „eestseisja“). Inglisemaal Willem I. saadik krahwikonna juhataja, nüüd kohtuteener; oli Prantsusemaal sõjawäe juhataja, nüüd kroonumaade walitseja.

Bain (l. been), Alexander, Inglise mõttetark (filosof), snd. 1818, õppis Aberdeen’i ülikoolis mõttetarkust ja oli kaua aega säälsamas mõttetarkuse professoriks; töötas ka Londonis. Suri 1903. Tema tähtsamad tööd on: „Senses et Intellect“ (meeled ja mõistus), „Emotions and Will“ (tundmine ja tahtmine), „Logic“ (mõtteteadus), „Education as science“ (kaswatuse teadus). B. asutas ja toimetas kaua aega Inglise keelset filosofialist ajakirja „Mind“.

Baisse (Pr. k., l. bäss), raha- ja wäärtpaberite hindade (kursi) alanemine.

Bajaderid, India lauljad ja tantsijad naesterahwad, kes end templiteenistusesse pühendanud.

Bajesid (Bajazet), Jildirim (wälk), Türgi sultan, Murad I. poeg, snd. 1347, walitses 1389—1402, laiendas Türgi riigi piirisid Balkani poolsaarel ja Wäike-Asias, kaotas Angara juures (1402) Timuri wastu