deni, Schenk’i, Albrechtsberger’i ja Salieri juhatusel muusikakunsti õppis. Ehk küll temal Wienis mitte kindlad kohta ei olnud, sai ta oma kõrgete kaitsjate käest ning oma helitööde eest nii palju tasu, et sellest ära elada wõis. Tema helitööde arw on 126. Kõige paremateks neist peetakse operid „Egmont“, „Fidelio“, oratorium „Kristus Õlimäel“, sümphoniad, wiiulikwartetid, sekstetid, kwintetid, sonatid, laulud jne. B. suri kurdina 1827 Wienis. Tema auuks on Bonni ja Wieni linna auusambad üles seatud.
Brewern, wana-aegsete lätlaste kindlus Asti järwe ääres.
Begonia (begonia), tuttaw ehtetaim begoniaceae sugukonnast. B. kodumaa on Asia, Amerika ja Afrika soojemad osad. B-id kaswatatakse ka meil oma iseäraliste õiete ja ilusate, sagedasti õige kirjude lehtede poolest tubades. B-d siginewad seemnete oksade ja lehtede abil.
Behrens, Bertha (warju-nimega W. Heimburg), Saksa naiskirjanik, snd. 1850. Kirj. uudisjuttusid ja romanisid.
Behring, wt. Bering.
Behring, Emil v., Saksa arst, snd. 1854 Preisimaal; prof. Marburg’is. Leidis kurgutõbe (diphteritise) terwise-lima (serumi) üles.
Bei (Türgi k.), herra, würst, kõrgemate Türgi ametnikkude, ohwitseride ja suurtsugu meeste auunimi, wähem kui pasha. Ka Samos’e ja Bulgaria würstid ning Prantsuse kaitsewalitsuse all olew Tunis’e riigipää kannawad seda nime.
Beirâm (bairam), kaks Muhamedi usuliste suurt püha: suur b. ja wäike b. Suur B. (Ar. k. el’-id al-fitr) pühitsetakse kaheteistkümne kuu kümnendal päewal ja wäike b. (Ar. k. el’-id adhha) Shawwâl’i kuu kolmel esimestel päewadel. Neil pühadel antakse kingitusi lastele ja teenijatele ning käidakse üksteise juures wõõrsil.
Beirut (wanal ajal Berytos), tähtjas Türgi kauba- ja sadamalinn Syrias, Wahemere ääres; u. 120,000 el. Linnas walmistatakse palju siidi- ja puuwilla-riiet, hõbe- ning kuldlõnga.
Beketow, Andrei Nikolajewitsch, Wene taimeteadlane, snd. 1825. Kirjutas: „Tükikene Tiflisi taimekaswust“, „Kliima mõju männa ja kuuse kaswu kohta“ jne.
Bela, kreisilinn Sjedletzi kubermangus 14,000.
Belfast, linn Iirimaal, Ulsteri maakonnas (prowintsis) 349,000 el.
Belfort (l. belfoor), Prantsuse kindlus ja linn Vogesi mägestikus, 32,564 el.
Belgia, kuningariik, 29,457 rkm. suur, 7,238,622 in. Piirid. Põhjas: Holland; lõunas: Prantsuse-maa; idas: Holland, Rheini maakonnad, Luxemburg; läänes: Põhjameri. B. maapind on suuremalt jaolt tasane, ainult keskhommiku-poolne osa on mägine (Ardenni kiltmaa). — Jõed: Schelde, Leye,
