Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/154

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
131

Berdjánsk, kreisilinn Tauria kubermangus, Asowi mere ääres; 28,000 el. Liunas on poiss- ja tütarlaste gümnasium; sadam.

Beresína, Dnjepri jõe parem haru, u. 450 w. pikk, tuleb Minski kubermangust. 1812 a. läksiwad prantslased Wenemaalt taganedes) Studjanka küla ligidal üle B., kus juures nad palju kahju saiwad.

Beresna, linn Tschernigowi kubermangus; 10,000 el.

Berésow, piirkonnalinn Tobolski kub.; 1,200 el. — 18 aastasaja kesk-paigal saadeti siia tähtsaid isikuid (nagu Menschikowi, Dolgorukow’it, Ostermann’i) wangi.

Berg, Karl Ernst, Dr. (1773 kuni 1833), Liiwimaa kindralsuperdent 1828—33, oli enne seda kirikuõpetaja Tarwastus, Hallistes ja Sangastes. Kirj. Eesti keeli „jutluseraamatu“ (1816), „ABD ja lugemiseraamatu“, „Lutheruse elu“ jne. Oli ka Pärnu õpetaja Rosenplänteri poolt wäljaantud ajakirja „Beiträge zur genaneren Kentniß der ehstnischen Sprache“ kaastööline. — B. on meie kabeli ehk matuse-aia pühade isa. Kõige esiti hakati neid pühi Hallistes, nimelt sel ajal, kui B. sinna kirikuõpetajaks sai, pidama.

Berg, krahw Fedor Fedorowitsch, Wene kindral, snd. 1790 Sangaste mõisas Liiwimaal, õppis Tartu ülikoolis, astus 1812 wabatahtlisena Wene sõjateenistusesse, wõttis (1831) kindralmajorina Poola sõjast osa, oli 1854—61 Soomemaa kindralkuberner, tõsteti 1856 krahwiks, nimetati 1863 Poola asewalitsejaks. Suri 1874 a.

Bergamott (citrus bergamia), puu rudaceae sugukonnast, kaswab Italias ja igal pool sääl, kus apelsini, tsitroni ja pomerantsi puud kaswawad. B. wärske wilja koorest pressitakse häälõhnalist bergamoti-õli, mida rohuks, lõhnaainete walmistamiseks ja pagari tööstuses tarwitatakse.

Bergen, Norra kaubalinn Norra lääne-rannas (Hardangeri- ja Sognefjordi wahel); 80,000 el. B. on Norra kalakaupluse keskkoht; iga aasta weetakse siit umbes 10 milj. rubla eest kalu (heeringaid, kuiwatatud tursakalu jne.) wälja. — B. on asutatud 1070 a.

Bergmann, 1) Thorben Olof (1735—84), Rootsi lahutusteadlane ja looduse-uurija. — 2) Ernst v., kuulus haawa-arst (hirurg), snd. 1836 Ruhjas, õppis arstiteadust Tartus, Wienis ja Berlinis, nimetati 1871 haawa-arstiteaduse professoriks Tartusse, wõttis 1877 ülem-arstina Wene-Türgi sõjast osa, läks 1878 professoriks Würzburg’isse, kust 1882 Berlini ülikooli professoriks ja ülikooli haawa-kliiniku juhatajaks kutsuti. Suri 1907 Berlinis. Kirj. „Zur Lehre von der Fettembolia“, „Die Lepra in Livland (pidalitõbi Liiwimaal)“, „Anleitende Vorlesungen für den Operationskursus an der Leiche“, „Die chirurgische Behand-