sionäär; oli näitleja; laskis Lyon’i linnas, kuhu Roberpierre ta saatis, palju inimesi maha tappa, aitas Robespierri kukutada; wiidi wangina Cayennesse.
Colmar, linn Elsassis (Saksamaal); 40,000 el.
Cologne, (l. kolonj), Kölni linna Prantsuse keelne nimi; eau de C., Kölnis walmistatud lõhnawesi.
Colombo, 1) Tseiloni saare päälinn; 160,000 el. 2) Colombo, wt. Kolumbus.
Colorado, riik P.-Amerika Ühisriikides, 269,154 rkm. suur, 540,000 in. Päälinn: Denver.
Colorado, 1) jõgi Texasi’s, 1350 km. pikk, jookseb Meksiko lahte; 2) jõgi P.-Amerikas, tuleb Kaljumägestikust, jookseb Kalifornia lahte; 1700 km. pikk.
Colorado putukas, (Chryromela decemlineata), kartuli-putukas; teeb suurt kahju kartuliwäljadele.
Colt (l. koolt), Samuel (1814—62), P.-Amerika wabrikant; rewolweri ülesleidja.
Columbia (l. kolömbjä) 1) n. n. Ühisriikide lepingu-maakond; 180 rkm. suur; 300,000 in. Päälinn: Washington. 2) jõgi P.-Amerikas, tuleb Kaljumägestikust, jookseb Atlandi merde; 2000 km. pikk.
Columbus (l. kolömbös), Ohio riigi (P.-Amerikas) päälinn; 126,000 elanikku.
Columella, Lucius Junius Moderatus, wanaaja kõige tähtsam põlluteaduse kirjanik; oli Gades’ist (Cadix’est) pärit; elas 1. aastaajal p. Kr. — Kirj. „De re rustica“ jne.
Combes (l. komb), Emile, Prantsude politikamees, snd. 1835 Tarni departemangus Lõuna-Prantsusemaal waeste inimeste lapsena. Käis waimulikkude koolis, õppis mõtte- ja siis arstiteadust. Sai Pons’is, kus ta arstiks oli, 1875 a. linnapääks. Waliti 1879 a. departemangu nõuukogu liikmeks ja 1885 a. senatoriks. Astus radikalsete hulka. Oli 1895 ja 1896 Bourgeois’a ministeriumis hariduse ministriks, ja Waldeck-Rousseau ajal senati seltsiõiguse kommisjoni presidendiks. Kui Waldeck 1902. a. kewadel lahkus, astus C. walitsuse etteotsa ja algas radikalsete ja sotsialistide toetusel kiriklaste wastu ülielawat wõitlust. Ta pani suurema osa waimulikka ühisusi kinni, wabastas rahwakooli waimulikkude mõju alt ja walmistas riigi ja kiriku lahutust ette. Lahutuse enese paniwad ta järeltulejad maksma, C. pidi 1905. a. algusel parempoolsete wihase päälekäimise pärast lahkuma, selle järel kui ta radikalset politikat suure otsekohesuse, kindluse ja wisadusega, pahempoolsete erakondade blokiga järjest kokku leppides, üle 21⁄2 aasta oli ajanud.
Comenius, Johann Amos, uuema kaswatuseteaduse isa, snd. 1592 Määrimaal, sr. 1671 Amsterdamis; oli 1618—24 Määri wennastekoguduse õpetaja Fulneck’is, pidi aga 1628 säält wälja rändama ja leidis lahket wastuwõtmist Lissas (Poola-
