Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/236

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
205

maal), kus säälse gümnasiumi-kooli juhatus tema kätte anti. — 1632 nimetati ta Määri wennaste koguduste piiskopiks. — C. kaswatusteaduselised kirjad tegiwad ta pea kuulsaks, ja teda kutsuti ühest maast teisesse kooliolusid parandama. Nii käis ta Inglisemaal ja Rootsimaal. — C. nõudis oma kaswatusteaduselistes kirjades juba sel ajal üleüldist rahwa haridust, kehalikka harjutusi ja emakeeli õpetust. Tema tähtsam kirjatöö on: „Orbis pictus“.

Comme il faut (Pr. k., l. kommilfoo), nagu see olema peab; eeskujuline.

Commerçe (Pr. k., l. kommärs), kaubandus.

Commis (Pr. k., l. kommii), kaubasell, c. voyageur (l. woajashöör), kauba-reisija.

Commodus, Lucius Aclius Aurelius, Roma keiser 180—192.

Commoner, Inglisemaal igaüks, kes ülemkoja, s. o. kõrge aadeli liige ehk peer (l. piir) ei ole.

Commons, House of, alamkoda (Inglisemaal).

Common wealth of Australia (l. komm’n welt of Aastreelie), Australia ühisriigid.

Communard (Pr. k., l. kommünaar), Parisi kommune mässust (sõjast) osawõtja 1871 a.

Commune, (Pr. k., l. kommüün), Sk. k. Kommune (l. kommuune), kogukond. wt. ka „Parisi kommune“.

Como, järw ja linn Ülem-Italias.

Comte (Pr. k., l. kongt), krahw. Comtesse (l. kongtess), krahwi abikaasa; krahwi tütar.

Comte (l. kongt), Isidore August Marie François Xavier (1798—1857), Prantsuse mõttetark, n. n. positivismuse põhjendaja. Tema tähtsam kirjatöö on „Cours de Philosophie positive,“ 6 köidet.

Con brīo (It. k.), tuliselt (muusikas).

Concordia (Lad. k.), üksmeel.

Condé (l. kongdee), Prantsuse kuninga-suguwõsa „Bourbonide“ kõrwaline haru, kelle põhjendaja: 1) Ludwig I., Nawarra kuninga Antoni wend oli. Ta sündis 1530, oli hugenottide juhataja kolmes sõjas, nimelt 1562, 1567 ja 1569, langes Jarnac’i juures wangi ja lasti püsiga maha 1569 a. 2) Ludwig II., „suur Condé“ (1621—86), wõitis hispanlased Rocroi juures 1643; läks pääministri Mazarini wastasena hispanlaste poole, mispärast Parisi parlament ta surma mõistis. 1659. sai ta armu, ja 1668 a. saadik wõitles ta sõjaülemana jälle prantslaste poolt. 3) Ludwig Joseph (1736—1818), wõitles Prantsuse wäljarändajate sõjawäega Prantsuse wabariigi sõjawägede wastu, astus (1797) Wene sõjawäe teenistusesse ja läks ühes kuninga Ludwig XVIII-ga Parisi jälle tagasi.

Condillac (l. kondijak), Etienne Bonnet de Mably (1715—80), Prantsuse mõttetark; n. n. sensualismuse põhjendaja.