Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/254

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
223

Indias ja Persias, saab 60—75 jalga kõrgeks. Õied on tal kahekojalised. Datlipalmi kaswatakse pää-asjalikult tema wilja pärast, mis Afrikamaa elanikkude tähtsam toit on. Wilja söödakse wärskelt ehk kuiwatult. Puulehtedest tehtakse katuseid jne. Wiljast walmistatakse ka weel õli ja weini.

Datura Stramonium, wt. okas-õun.

Danbrée (dobree) Gabriel Aug. (1814—96), Prantsuse maateadlane (geolog) ja mineralog.

Daudet (l. dodee), Alphonse (1840—97), Prantsuse kirjanik. Kirj. romanisid realistises sihis. Kõige tähtsamad nendest on: „Frommont ja Risler“, „Jack“, „Lettres de mon moulin“ (Minu weski kirjad), „Nabob“, „Sappho“, „Tartarin de Tarascon“. D. kirjatöödest on mõned ka Eesti keeli tõlgitult ajalehtedes ilmunud.

Dauphin (doffäng), Dauphine maakonna isand; 1349—1830 kandis seda auunime Prantsusmaa troonipärija.

Dauphiné (dofinee), endine Prantsuse maakond Lääne-Alpides; u. 12,554 rkm. suur.

Davenport (l. dewwnpoort), linn Iova riigis (P.-Amerikas), Mississipi jõe ääres; 37,000 el.

David (l. daawid), Eduard, Saksa sotsialdemokrat ja majanduse-teadusliste kirjade kirjutaja. Tema sulest on pääle muu „Sotsialismus ja põllumajandus“ ilmunud.

David, Jacques Louis, Prantsuse kunstmaaler (1748—1825). Uuema Prantsuse klassikalise maalimise-kooli asutaja ja pää.

Davis (l. deewis), John, (1560—1605), Inglise meremees, leidis 1585 a. Gröönimaa idaranna, Davis’e wäina ning 1592 a. Falkland’i saared üles.

Davis’e wäin, Gröönimaa, Baffinimaa ja Labradori wahel olew meri, mille Inglise meremees Davis 1585 a. üles leidis.

Davy (l. deewi), Sir Humphry (1778—1829), Inglise lahutus- ja fiisikateadlane. Leidis alkali- ja maa-alkalimetallid, chlor’i kui alg-olluse ja palju muid kemialisi ühendusi üles.

Dawidow, August Julianowitsch (1825—85), Wene arwuteadlane. On algebra ja geometria õperaamatud kirjutanud.

Dawõdow, Denis, Wene luuletaja (1784—1839), wõttis 1812 a. sissisõjast, mida prantslaste wastu peeti, osa.

Deák (l. de-aak), Franz, (1803—1876), suur Ungari riigimees. Oli 1832—1842 wabameelse oppositsioni juhataja, 1848 kohtuminister, 1861 pääle parajusmeelse erakonna juhataja, walmistas 1867 a. Austria-Ungari lepingule teed. Ta oli wäga mõõdukas, iseäranis nõudmistes Austria wastu, hoidis aga kindlasti edu poole.

De Bary, Heinrich Anton (1831—88), Saksa taimeteadlane, oli prof. Straßburgis.