Bailey, P.-A. kirjanik, snd. 1836 Portsmouth’is (New-Hampshire’s), toimetab 1861 saadik Bostonis ajakirja „Atlantic Monthly“. Kirj. luuletusi, uudisjuttusid ja naljaromani „Prudence Palfrey“.
Alea, (Lad. k.), täring. — A. jacta est, täring on heidetud (s. o. taganemist enam ei ole). Nii olla Julius Cäsar ütelnud, kui ta sõjawäega üle Rubiconi jõe läks.
Aleardi, Aleardo (1812—78), Italia luuletaja. Kirj. politilisi- ja tunde-laulusid.
Aleksander I. — Wene keiser, snd. 1777; astus troonile 1801. Esimene pool tema walitsuse-ajast kulus sisemiste korralduste ja uuenduste, nagu: ministeriumide asutamise, rahwahariduse eest hoolitsemise jne. pääle ära. 1812 algas sõda Napoleoniga, mis sõjakäiguga Prantsusemaale lõppis. A. I. käsul sai rahwas 1816 Eestimaal ja 1819 Liiwimaal pärispõlwest wabaks. Oma elu lõpul langes A. usulisesse sala-õpetusesse (mysticismusesse) ja häwitas selles tujus palju sellest ära, mis ta oma eluajal üles oli ehitanud. Suri 1825 Lõuna-Wenemaal Taganrog’i linnas.
Aleksander II., Wene keiser, snd. 1818, astus troonile 1855. Kohe pääle Sewastopoli linna langemist (1855) tegi ta Parisis rahu ja astus warsti pääle selle riigi põhjaliste uuenduste juurde. Nendest on kõige tähtsamad: 1861 teo-orjuse ärakaotamine Wenemaal; 1863 ihunuhtluste muutmine ja ülikoolide põhjuskiri; 1864 maakogude ehk semstwo asutuste seadus ja kohtute uuendus; 1870 linnaseadus ja seadus üleüldisest wäeteenistusest. Wälimises politikas oli A. II. walitsuseajal kõge tähtsam sündmus Wene-Türgi sõda (1877—78). 1. märtsil 1881 sai A. nihilistide poolt wisatud lõhkewa pommi läbi Jekaterina kanali ääres, Peterburis surma.
Aleksander III., Wene keiser, snd. 1845, astus troonile 2. märtsil 1881. Tema walitsuse ajal ei olnud ühtegi sõda, aga seda rohkem töötati sisemiste uuenduste kallal, millest järgmised oleksiwad nimetada: seadus maakogu ülemate üle 1889, sõjawäe-gümnasiumide kadeti-koolideks ümbermuutmine, ülikoolide põhjuskirja uuendamine 1884, kiriku-kihelkonna koolide arwu suurendamine, trüki-õiguste kitsendamine, uued eeskirjad wandemeeste kohtutele 1889, linna ja maakogu omawalitsuse kitsendamine. Kõige rohkem edendati Wene keelt ja meelt. Läänemere kubermangudes kaotati Saksa ja Eesti-Läti koolid ära ning tehti kõigis koolides Wene keel õpekeeleks. Wälimises politikas sõbrustati Prantsusemaaga. A. III. suri 1894.
Aleksander Newski (1252—1263), Wene rahwa kangelane, Nowgorodi würst, wõitis (1240) rootslased Newa kaldal (säält saigi ta nime „Newski“), Peipsi pääl (1242) Saksa ordo rüütlid ja wõttis neilt Pihkwa jälle tagasi. Et ta tatarlaste khaniga (kuningaga) hästi läbi mõistis saada, siis hoidis ta niiwiisi Tatari sõjakäigu eemale.
