Aleksander Suur, Makedonia kuningas 336—23 e. Kr., Philipp II. poeg; snd. 356, sr. 323 e. Kr. Babylonis; wõitis perslased 334 Granikos’e, 333 Issos’e ja 331 Gaugamela ja Arabela juures ning tegi nende wõitude läbi Persia riigile otsa pääle. Asutas Aleksandria linna Egiptusesse, wõitis 332 Tyrus’e linna ära, tungis Kesk-Asias kuni Jaxartes’i (Sõr-Darja) jõeni, läks 327 üle Indus’e jõe, kust sunnitud oli tagasi pöörama, sest et sõjamehed mässu tõstsiwad. Nende sõjakäikude läbi laotas ta Greeka keelt ja haridust Lääne-Asias ja Põhja-Afrikas laiali.
Aleksandria, 1) kauba- ja sadamalinn Alam-Egiptuses; u. 320,000 el.; kaks hääd sadamat; Egiptuse asekuninga (khedive) päälinn. — A. on Aleksander Suure asutatud 332 e. Kr., oli Ptolomäuste ajal Greeka hariduse-keskkoht. Arablased wõitsiwad ta 641 ära. — 2) kreisilinn Hersoni kub., Ingultsi jõe ääres, 14,000 el.
Aleksandria ajajärk, aeg, mil Greeka hariduse kesk-kohaks Aleksandria linn Egiptuses oli. See ajajärk langeb kahte jakku: a) 332—30 e. Kr. (Ptolomäuste walitsuseaeg); b) 30 e. Kr. — 140 p. Kr. (Roma walitsuseaeg).
Aleksandria raamatukogu, wana-aja kõige tähtsam ja suurem raamatukogu, Aleksandria linnas (Alam-Egiptuses), kuninga Ptolomäus II. asutatud. Selles raamatukogus oli umbes 400,000 paberirulli (raamatut). Üks osa sellest raamatukogust häwines juba sel ajal ära, kui Julius Cäsar Aleksandria linna ümber piiras, ülejäänud osa häwitasiwad usumäratsejad kristlased 391.
Aleksandri kool, Wene keiser Aleksander I mälestuseks asutatud Eesti kool Põltsamaal. Kooli esimesed asutajad oliwad Wiljandimaa (Paistu ja Tarwastu) mehed. — 1869 lubati walitsuse poolt kooli hääks raha hakata korjama. Raha korjamine kestis kuni 1888, mil kool Põltsamaal Wene õpekeelega ja linnakoolide õpekawaga awati. Pärast poole tegi A. kooli kuratorium otsuseks kooli põllutöö-kooliks muuta. Nüüd on ta siis ministeriumi poolt põllutöö-kooliks, niihästi keskmise kui alama eeskawaga, kinnitatud. Rahwa seast korjatud raha hoitakse Weneriigi kassas alles, kust ka kooli ülespidamiseks määratud summa Weneriigi poolt abi antakse.
Aleksandri sammas, Aleksander I. mälestuse-sammas Peterburis, Talwepalee ees. Sammas on umbes kümne sülla kõrgune graniti-kiwi post, mille otsas ingli kuju on. See on kõige kõrgem auusammas Peterburis. Awati 1834.
Aleksandrit, tume-roheline mineral.
Aleksandropol, kreisilinn ja kindlus Taga-Kaukasias, Eriwani kubermangus; 23,000 el.
Aleksandrow, kreisilinn Wladimiri kubermangus; 6,800 el.
Aleksandrowsk, kreisilinn Jekaterinoslawi kubermangus, Dnjepri jõe kaldal; umbes 16,000 el.
Aleksei Mihailowitsch, Wene tsaar Romanowide sugust (1645—1676).
