Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/50

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
40

kujul katsuti ka Kesk- ja Lõuna-Amerikat suureks ühisuseks ühendada, aga see katse läks nurja. Niisamuti ei ole ka wähemate ühisuste asutamise-katsed hästi korda läinud, kui ka wahel mõned riigid mõne aja ühendatud on olnud. Ka see küsimus, kui palju õigusi üksikus riigis üksikutel maadel peab olema, on palju wõitlusi sünnitanud. Mitmes suuremas riigis (Mexikos, Brasilias, Argentinias ja Venezuelas) on föderalismuse mõte wõitnud, ja need on nüüd niisamuti nagu Põhja-Amerika maad ühisriigid, see on, üksikus riigis on üsikutel maadel riikide õigused, Brasilia wabariigis näituseks on 21 ühendatud riiki koos. Praegu elab kõigist Amerika elanikkudest (keda 145 miljoni on) 84 protsenti (122 miljoni) ühendatud riikides.

[Vikitekstide viide: Kaart „Amerika“.]

Amersfoort, Hollandi kaubalinn Eemi jõe ääres, 19,000 el.

Amethyst (l. ametíst), lilla, mõnikord rohelgas-sinine ehk punakas konnakiwi; leidub Ida-Indias ja Urali mägedes (Jekaterinburi kreisis).

Ametiühisused (Inglisemaal trade unions, Saksamaal Gewerkschaften (Gewerkvereine), Prantsusemaal syndikats ouvriers professionels, Wenemaal профессіональные союзы), tööliste ühisused, kus ühe ja sellesama tööstuse töölised end ühendawad, et oma kasusid üheskoos tööandjate wastu kaitsta. Igal tööstuse-haru töölistel on oma iseäraline ametiühisus. A. püüawad ühenduse waral töölepinguid saada, mis töölistele wõimalikult hääd oleksiwad. Seks peawad nad tööandjatega wõitlust ja walmistawad töölisi niisuguse wõitluse tarwis ette. Pää-sõjariist selles wõitluses on streik. Ametiühisuste eelkäijad on sellide ühisused, mis juba keskajal olemas oliwad. Nüüdsed ametiühisused on suurtööstuse edenemise tagajärjel sündinud, mis üksiku töölise tööandja wastu wõimetuks on teinud. Kõige esiti asutati neid Inglisemaale, 18. aastasaja teisel poolel. Eluõiguse saiwad nad aga sääl alles pikkade wõitluste järel 1825. Teistel maadel, kus neid esiti niisamati taga on kiusatud, hakkasiwad nad alles 19. aastasaja lõpu poole edenema. Wenemaal on nende wabadus (1906. a. 4. märtsi määruste järel) alles wäga kitsendatud. Meie kodumaal, nimelt Tallinnas, oliwad 1907 a. 12 ametiühisust olemas.

Amhára, Abessinia keskmine jagu. A. oli kuni 1871 a. iseseisew riik. Päälinn: Gondar.

Amici (l. amíìtshi), Giovanni Battista (1784—1863), Italia täheteadlane, tähetorni juhataja Florenzis, parandas ja täiendas taewatähtede waatamise-riistasid.

Amicis (l. amíìtshis), Edmondo de (1846—1908), Italia kirjanik. Kirjutas reisikirjeldusi („Ricordi di Londra“, „di Marocco“, „di Constantinopoli“ jne.), uudisjuttusid ja laulusid.

Amiens (l. amiäng), Prantsuse wabriku- ja kaubalinn Somme jõe ääres, 92,000 el.