Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/61

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
51

Angoulême (l. angulääm), Prantsuse linn Charente jõe ääres, 38,000 el.

Anhalt, hertsogiriik Saksamaal, 2294 rkm. suur, 316,200 in. Päälinn: Dessau. A. idapoolne jagu on wiljakas madalik, läänepoolne jagu aga mägine (Harzi mägestik). Jõed: Elbe, Mulde, Saale, Bode. — Põlluharimine ja karjakaswatamine on õitsewal järjel. Saadused: kiwisüsi, sool, klorkalium, hõbe jne. A. on nimetamise wäärt ka oma metall-tööstuse ja kudumise-tööstuse saaduste poolest.

Anhydridid, (lahutusteaduses) weewabad happelised ühendused.

Anhydrit, mineral; weest waba weewlihappeline lubi. A. on harilikult walget karwa. Teda tarwitatakse tööstuses nii wäga mitmeks otstarbeks. Ehitusmaterjaliks ei kõlba ta mitte hästi, sest et wee-sisseimemise läbi gipsiks muutub ja seepärast hõlpsasti mureneb.

Anicet-Bourgeois (l. anisee burshoá), Auguste (1806—71), Prantsuse näitekirjanik. Kirj. umbes 200 näitemängu. Tema melodramasid, mille meistriks teda peetakse, näideldatakse weel nüüdgi Prantsusemaal suure eduga.

Anilin, kiwisöe, bentsoli ja lämmastik-happe saadus ehk produkt, mis raud- ehk tinapuru ja äädikaga läbi on töötatud. A. on wärwita wedelik, mis õhu käes kiiresti kollaseks muutub. Wärwitööstuses on a.-l wäga suur tähtsus, sest et tema abil nõndanimetatud anilinwärwisid tehtakse. Kui näit. a. ja lubjawesi kokku segatakse, siis saadakse helelilla wärw, mida ka siniseks õliks kutsutakse. Tähtsamad a-i-wärwid on: suksin, rosanilin, methylsinine, eosin, fluoreszeín, nigrosin jne. A. on mürgiline.

Anis (pimpinella anisum), üheaastane taim sarika- ehk putkekaswude (umbelliferae) sugukonnast. Tema wili on nõela-pää suurune seeme, millel hää lõhn ja magus maitse on ja mida arstirohuks, komwekkide walmistamiseks jne. tarwitatakse. A-t. kaswatatakse tema seemnete pärast kaunis suurel mõõdul Woroneshi, Podolia ja Kurski kubermangudes. A. seemnete essenzi tarwitatakse apteegis rohtude tegemiseks ja wiinawabrikutes (likööride ja peenikeste wiinade walmistamise juures).

Anklam, Preisi linn Pommeris (Stettini walitsuse-piirkonnas), Peene jõe ääres, 15,500 in.; tähttorn.

Anna Austrialane (1601—66), Prantsuse kuninganna, Hispania kuninga Philipp III. tütar, astus Prantsuse kuninga Ludwig XIII-ga (1615) abielusse, walitses pärast selle surma minister Mazarin juhatusel Prantsusemaa üle 1643—61. Tema walitsuse ajal oli fronde-mäss.

Anna Boleyn (l. bolein), Inglise kuninga Heinrich VIII. teine abikaasa, snd. 1507, hukati kuninga käsul Londonis 1536 ära; Inglise kuninganna Elisabeti ema.

Anna Iwanowna (1693—1740), Wene keiserinna, Peter Suure pool-