Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/85

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
70

maa nomarhia ja sääl elab 167,092 in. Päälinn: Tripolitsa.

Arkansas (l. arkänsäs), 1) riik Põhja-Amerika Ühisriikides, Arkansas’e ja White jõgede wahel, 139,470 rkm. suur, 1,328,000 el. Päälinn: Little-Rock. — 2) Mississippi jõe parem haru, 3230 km. pikk, millest 1100 laewakäidaw.

Arktiline (Gr. k.), põhjapoolne. A. meri, Põhja jäämeri.

Arkwright (l. arkreit), Richard (1732—92), inglane, puuwilla kudumise masina ülesleidja.

Arles (l. arl), Prantsuse linn, Rhone jõe ääres, 26,500 el. Endisel ajal oli ta nimi Arleate.

Armada, laewawägi. — Suur armada, Hispania suur sõjalaewastik, mille kuningas Philipp II. hertsog Medina-Sidonia juhatusel 1588 Inglisemaad ära wõitma saatis ja mis suuremalt jaolt tormide läbi hukka läks. Laewade hukkamineku läbi kaotas Hispania jäädawalt oma merewõimuse.

Armatolid, Põhja-Greekamaa mäerahwas, kes Greeka wabadusesõjas türklaste wastu mõjukalt osa wõttis.

Armènia, oli enne wanast iseseisew kuningriik Wäike-Asias, nüüd Wenemaa (Eriwani kub.), Persia (Aderbeidshan) ja Türgimaa (Erserum ja Wan) päralt. Elanikud: armenlased (u. 1,200,000). — Suur Armenia riik kestis 190 e. Kr. kuni 116 p. Kr. ja 859—1080. — Wäike-Armenia riik oli 190 e. Kr. kuni 70 p. Kr. ja jälle 1080 kuni 1375 iseseisew. — Armenia kirik algas u. 300 p. Kr. ühendati 1439 katoliku kirikuga. Kiriku päämees on katholikos, Etshmiadsini kloostris. — Armenia kirjandus on rikas usuteaduse ja ajalooliste kirjade poolest. Tema õitseaeg oli 4—5 aastasajani. — Armenia keel, Indo-Germani keele haru. A. keeles on 36 tähte.

Armillaria mellea, wt. meeseen.

Arminianid (remonstrandid), usulahk, Jakob Arminiuse (1560 kuni 1069) asutatud. A-de kogudusi leiame Hollandis, Inglisemaal ja Põhja-Amerikas. A-d õpetawad, et inimene õndsuse kättesaamiseks ise peab kaasa töötama.

Armínius, Cheruskide würst, Saksamaa wabastaja, wõitis ja häwitas Roma sõjapääliku Varus’e sõjawäed (9. p. Kr.) Teuteburi metsas.

Armoracia rusticana, wt. mädarõigas.

Armstrong, William (1810—1900) Inglise insener, rauawabriku omanik Elswickis Tyne jõe ääres, auruelektriseerimise masina (1840), weekraani (1846) ja n. n. Armstrongi suurtükkide (1854) ülesleidja, oli 1860—63 Inglise kroonu raua-walamise wabriku direktor Woolwichis.

Armu-ader (Gnaden-Haken), Saaremaal kirikumõisa abimõis. Mõisa sissetuleku saab kirikuõpetaja lesk. Peaks 2 leske olema, siis antakse teisele täiest rendimaksust 24 rbl. Ei ole neid ühtegi, saab armu-adra sissetuleku