Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/87

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
72

Arsamas, kreisilinn Nishni-Nowgorodi kubermangus, Teshe jõe kaldal; 12,000 el.

Arsenál (It. k.), ehitus, milles sõjariistu ja sõjakraami alal hoitakse.

Arsenik (arsenicum), algollus; sinine ehk teras-hall, metallisarnane, abras, kristalliline, wäga mürgine metal; leidub looduses raua-, nikkeli-, kobaldi- ja weewli-ühendustes, harwa puhtal näol. Kui a-ku 180 graadi kuumaks aetakse, siis annab ta enesest wäga mürgist auru wälja, millel kange sibula-lauga lõhn on. Õhu käes sinikas-walge leegiga põledes muutub a. arsenikaliseks happeks.

Arsenikaline hape (acidum arsenicosum ehk arsenicum album), arseniku ja hapniku ühendus. Puhas a. hape on ilma maitseta ja lõhnata, läbipaistew, wärwita ehk wähe kollakas, wäga mürgine (kihwtine), kristalliline pulber; saadakse arsenikust ehk selle ühendustest puhastamise teel; tarwitatakse klaasitööstuses ja wärwimise-kodades, kahjulikkude loomakeste häwitamiseks ja arstirohuks (werepuuduse, söögi-isu kadumise ja jõuu kahanemise wastu jne.). A-se happe ja wasesoolade ühendus on „Schweinsurti rohelise“ nime all wärwina laialisemalt tuntud. Arseniku wastu-kihwtid on: magnesia ja ferrum sulfuric. oxydat.

Arssénjew, Konstantin Konstantinowitsch (snd. 1837), Wene adwokat ja wabameelne ajakirjanik, „Вѣстникъ Европы“ kaastööline ja Brockhausen’i ja Jefron’i „Üleüldise teaduse sõnaraamatu“ toimetaja, demokratliste paranduste erakonna kaasasutaja.

Arssin, Wene pikkuse mõõt. — 1 arssin = 16 wersokki ehk 28 tolli = 213 jalga = 711,187 mm.

Artaxerxes (l. artakserkses), Persia kuningad. 1) A. I. Pikk-käsi (Gr. k. Makrocheir, Lad. k. Longimanus), Xerxes’e poeg, walitses 404—424 e. Kr. — 2) A. II. Mnemon (mälukas), walitses 404—358 e. Kr., surus oma wenna Kyros’e mässu maha, sõdis kuni 387 spartalaste wastu ja sai Antalkidas’e rahu läbi Wäike-Asia lääneranna ja Küpros’e saare tagasi. 3) A. III. Ochus, walitses 358—338 e. Kr., wõitis Phönikia, Judamaa ja Egiptuse (344) jälle tagasi. — 4) A. IV. (Ardeschîr), walitses 226–240 p. Kr., häwitas parthide riigi ära ja põhjendas selle asemele sassanitide riigi.

Artéllid, Wene tööliste ühisused ühistöö tegemiseks wõi ühiseks majapidamiseks. A. liikmed on üheõiguselised ja nad wastutawad kõik ühiselt. On olemas iseseiswaid ja iseseiswuseta a-sid. Esimesed teewad tööd ise oma kapitaliga ja ise oma kahju wõi kasuga, teised ettewõtjate kapitaliga, kellelt nad määratud tasu saawad. Iseseiswate artellidena püüawad wenelased kalu, peawad jahti, hariwad põldu j. n. e. Saagi jagawad nad selle järele, kui palju keegi tööd teeb ja ettewõtteks kapitali annab. Aga ettewõtetes, mis