Lehekülg:Hariduse sõnaraamat.djvu/89

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.
74

dajuurte (orchidaceae) sugukonnast. Lehed on pikergused. Õied purpurpunased, harwa walged. Tolmukad on rohelised. A. kaswab arul.

Arundo epigea, wt. jäneseluga.

Arupärimine (Lad. k. interpellatio), riigiwalitsuselt seletuse- ja arunõudmine parlamendis. Arupärimisele wõib selle harutamine järgneda, ja see wõib seega lõppeda, et walitsusele usaldust wõi umbusaldust awaldatakse. Parlamentarismuse maadel peab walitsus, kellele umbusaldust awaldatakse, ametist lahkuma. Wene seaduse järel peab walitsus riigiwolikogu arupärimise pääle ühe kuu jooksul wastama. Ei loe wolikogu kahe kolmandiku enamusega walitsuse wastust rahuloldawaks, siis läheb asi riiginõuukogu kaudu Kõigekõrgema hääks arwamise alla.

Aru-saared, Hollandi saarestik, Uuest-Guineast läänepoole, 7750 rkm. suur, u. 20,000 in.

Arusampinjon (agaricus campestris), kõige parem söödaw seen lehtseente (agaricini) sugukonnast. Tema pää on esite ümargune, kuulisarnane, pärast lai, kummis. Lehed on esite walkjad, lähewad aga warsti lihakarwa punaseks ning wiimaks pruunjaks-mustaks. Warre ümber on walge wõru. Wars on umbne, sile ja walge. A. kaswab juulist kuni oktobrini aedades, metsades, orgudel, karjamaadel, kõige rohkem hohuse rooja pääl. A-i ei tohi mitte mürgi-sampinjoniga ära wahetada, mis kihwtine on.

Arutähthein ehk metstähthein (stellaria nemorum), 1—2 jala pikune taim nelkide (caryophyllaceae) sugukonnast. A. lehed on õrnade karwadega kaetud, ülemised südamekujulised ja warteta, alumised pikemad ja karwaste wartega. A-d kaswawad warjulistes niisketes kohtades.

Arwelius, J. G., Eesti kirjanik, snd. 1753 Tallinnas, õppis 1771—1775 usuteadust Leipzigi ülikoolis (Saksamaal), oli 14 aastat kodukooliõpetaja, siis 15 aastat Tallinna domkoolis õpetajaks, suri 1805. Kirj. Eesti keeli 3 raamatut, milledest „Üks kaunis Jutto- ja Õppetusse-Ramat“, mis kahes jaos Tallinnas (1782 ja 1787) ilmus, kõige tähtsam on.

Arwidsson, Adolf Iwar, Soome kirjanik, snd. 1791, toimetas 1821 Turus Rootsi keelset ajalehte „Abo Morgonblad“, milles ta Soome keelt rääkiwale rahwale suuremaid õigusi nõudis; oli sunnitud 1822 kodumaalt ja ülikooli teenistusest lahkuma. Suri 1858 ühel teekonnal Rootsist Soomemaale. A. oli ka Pärnu-Elisabeti kirikuõpetaja Rosenplänteri poolt wälja antud ajakirja „Beiträge zur genaueren Kentniß der ehstnischen Sprache“ kaastööline.

Asad, wanade skandinawlaste muinasjumalad. Neist oliwad kõige tähtsamad: Oden, Thor, Frey, Balder, Brage, Heimdall, Widar, Wale, Forsete Uller ja Höder. Naisjumalaid kutsuti asynadeks. Neist olgu nimetatud: Frigga, Freya, Iduna, Eira ja Saga.