Atrium.
nemine haiguste ja rakukeste puudulise toitmise tagajärjel.
Atropin, hullkirsi (atropa belladonna) mürgine alkaloid. Mõned loomad aga ei näi seda mürki mitte kartwat, näit. kodujänesed. Nad wõiwad ilma weata hullukirsi lehti süüa, kus juures ainult nende liha mürgiseks muutub. A. wastukihwtiks on tannin ja jod. Nende ainete mõju on siisgi alles weel kahtlane. A-i tarwitatakse arstirohuks, iseäranis silma-haiguste arstimise juures.
Atschin, endine iseseisew kuningriik Sumatra saarel. Päälinn: Atschin. Nüüd Hollandi päralt.
Attaché (Pr. k., l. attashee), noored inimesed, kes saatkondade juurde määratakse, et tegelikult diplomatiat tundma õppida.
Atterboom, Peter Daniel Amadeus (1790—1855), Rootsi luuletaja, oli prof. Upsala ülikoolis. Tema tähtsam kirjatöö on „Lycksalighetens ö“ (õndsuse saar).
Attestat (Lad. k.), kirjaline tunnistus.
Attika, muinas-Greeka maakond, mille päälinnaks Athen oli. Praegu Greekamaa kreis ehk nomos, millel poolsaare-nägu ja mis umbes 2200 rkm. suur. Tema piirideks on põhja-pool Böotia, lääne-pool Megaris, muial aga meri.
Attila, hunnide kuningas, walitses Ungaris 433 a. saadik wenna Bledaga ning 444 aastast saadik üksi. Tema päälinnaks oli Tokai linn Ungarimaal. A. liitis oma riigi külge skytid ja kõik Germania sugu rahwad Wolga jõest kuni kesk-Saksamaani. Laastas Ida-Roma riiki. 451 a. wõitis Roma wäeülem Aëtius A. sõjawäed Katalaunia wäljadel ära. A. suri 453 a.
Attorney (Ing. k. ättörni), Inglisemaal wahemees adwokadi ja kohtukäija wahel. Ta kirjutab küll paberid, kuid ta ei wõta suusõnalist kaitset kohtu ees enda pääle.
Attribut (Lad. k.), omadus, tundemärk.
Atwoodi masin (l. ätwudi masin), riist, mille abil kehade kukkumise seadusi seletatakse.
Auber (l. obäär), Daniel Francois Esprit Jacques (1784 kuni 1871), Prantsuse helilooja, Cherubini õpilane, oli 1842 a. saadik Parisi muusika ülikooli (konserwatoriumi) direktor ja 1857 a. saadik keiserliku koja kapellmeister. Tema tähtsamad helitööd on: „Portici keeletu“, „Fra Diavolo“.
Auckland (l. ookland), linn Uue-meremaa põhjapoolsel saarel (Australias). Oli enne Uue-meremaa päälinn. Linnas elab pääle 35,000 el. Asutatud 1841.
