rahu, mille eest need temale Daani kuninga Wermundi wastu sõdima tuliwad. Wermund sai Rootsi kuningale maksusid maksma sunnitud. Aga ta laskis selle eest Atilo salaja ära tappa. Tema poeg
b. Botuild (3366) oli tige kuningas, kellest Eestlased, Liiwlased, Kuurlased ja teised rahwad lahti tegiwad, mille wastu ta midagi ei wõinud parata. Riigi sisimiste tülide pärast põgenes ta ära Kuuramaale, kus ta palju wiletsust nägi 57). Sealt tagasi Rootsimaale tulles suri ta warsti ära. Tema järele tuli Botuildi pojapoeg
d. Karl 3408, üks pehme loomu ja hea südamega walitseja. Tema ei puutunud Eestlastesse, waid laskis neid oma enese walitsejate all rahulikult elada.
43. Eestlaste wõit ja wabadus.
a. Grimmer, hirmus werejänuline tyrann, sai heasüdamega Karli surma järele 3456 Rootsi kuningaks. Oma alamate Rootslaste ja Gootide käest kiskus ta nii suuri maksusid, et sellest wanasõna sai: nülib rahwast kui Grimmer. Sellest polnud mehel weel üksi küll, mis ta oma alamate käest sai, waid ta saatis ka oma saadikud Eesti ja Liiwi rahwa juurde ning nõudis ka nende käest maksusid. Aga Eestlased ja Liiwlased, kes teadsiwad, et tema oma alamad temaga sugugi rahul ei ole, lükkasiwad ta nõudmise uhkelt pilgates tagasi, ja kogusiwad oma malewa kokku ning läksiwad Rootsimaale temale seda julgust kätte tasuma. Kui Grimmer kuulda sai, mis nõuu Eestlastel oli, hüüdis ta oma alamaid enesele appi. Aga
