Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/108

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


need andsiwad talle wastuseks: „Saada nüüd kuld ja hõbe enese eest sõdima, sest et sa neid kallimaks pidasid kui oma truid alamaid.“ Nüüd nägi kuningas ära, et ta alamad teda maha oliwad jätnud, ja ta katsus oma elu põgenemise läbi peasta. Waenlased ajasiwad teda nii kaua taga, kuni wiimaks kätte saiwad; riisusiwad kõik ta wara ära, ning poosiwad ta ise raud ahelatega kõrge wõlla külge üles 58). Nüüd tahtsiwad wõitjad weel terwet Rootsi riiki ära wõita ja oma alla heita. Hädaohtu aimates waliti ärapoodud kuninga poeg

b. Tordo 3496, kes hoopis teist laadi mees oli, isa asemele ning see läks terwe sõjajõuga waenlaste wastu ning lõi nad tagasi. Suure rikkuse ja waraga tuliwad Eestlased ja Liiwlased koju tagasi, kus nad kaua rahus elasiwad. Kord käisiwad Saksid ja Obotritid 59) wäeülema

d. Gelderi juhatusel Eestimaal riisumas, aga selle juures jäiwad nii hästi Eestlased kui ka Liiwlased ikka priiks, ja nende priius kestis ligi 300 aastat, mille aja sees neist ajalugu midagi ei räägi.


44. Uus wabaduse kitsendamine.

a. Erik. Ilma loomise järele aastal 3745 sai Erik Rootsi, Gooti ja Daani kuningaks. Ta ei olnud nende riikidega weel rahul, waid tuli määratu sõjawäega Eestlaste, Kuurlaste, Liiwlaste ja Wendide kallale, kes ilma wastu panemata heaga alla heitsiwad ja terwel ta walitsuse ajal lahti saada ei katsunudki. Aga kui surm Eriki silmad kinni oli wajutanud ning ta poeg