Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/111

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Tarkader ehk Starkater 65) oma imewägewate tegudega kõik põhjamaa rahwad imetlema ja ajaraamatu kirjutajad räägiwad temast imeasju 66). Tema heitis kardetawa mererööwli Bemoniga ühte ning reisis, nagu pärast rändajad rüütlid, pea terwe Europa läbi. Igal pool sai ta hiilgawale wõidule. Mitmelpool heitis ta rahwaid enese alla. Kahewõitluses oli ta muidugi igakord wõidumees. Kui ta kord Wenemaale läks, paniwad Wenelased kartuse pärast jalaõnged wälja, et kutsumata külalised jalgupidi otsa läheks. Aga Tarkader õpetas oma mehed puulompidega käima, nõnda et maha pandud rauad jalgadele midagi wiga ei saanud teha. Tarkader oli sündimise poolest Eestlane 67). Ta on mitmes asjas Kalewipoja ja Tõlli sarnane. Tema suurtest tegudust räägitakse paar sada aastat, nagu oleks ta nõnda kaua elanud. See annab tema eluloole wäga muinasjutulise näo, aga ta pikka iga seletab see, et kaks Tarkaderit on olnud 68). Esimese Tarkaderi poja Storwerki poeg oli jälle Tarkader. Nende mõlemate teod on kokku wõetud ning ühe mehe omadeks peetud. Sel wiisil sai Tarkaderi kuulmata wanadus muinasjutuliseks. Daani ajaloo kirjutaja Dalin teab mitmest sellenimelisest kangelasest kõnelda 69). Tarkader oli kord Daani, teine kord Rootsi sõjawäe juhataja, paar korda koguni Eestlaste eneste wasta. Nii olla ta Olimari käest tema riigi, mis Froto talle andis, jälle Daani walitsuse alla tagasi wõitnud. Tema ajal läks merel rööwimine uuesti õitsema. Kõik, kellel maal elamine ei meeldinud, katsusiwad merel oma õnne. Seal ei olnud kellegil seaduse iket kanda ega kellegi sõna kuulda. Kõik, mis merel ehk maal ära