Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/176

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


wähendada. Lepiti wiimaks nõnda kokku, et Liiwlased oma auusamate meeste poegadest Sakslastele pantisid annawad, neile iga aasta kümnese maksu maksawad ja teiste mässajate paganate wastu sõtta tulewad. Kes sõna ei pidanud ja sõtta ei tulnud, maksis raha trahwi.


80. Sõda Rotalia rahwaga. Lembitu ristimine.

Rahu aeg, mis Eestlased Sakslastega kolme aasta peale (1212) teinud, ei olnud mööda jõudnud, kui juba piiskop (1214) kõik preestrid, orduwennad, ristisõitjad ja Liiwlaste wanemad kokku kutsus ning nendega Eestlaste ärawõitmisest aru hakkas pidama. Suur wägi, 3000 Sakslaste ja niisama palju Liiwlasi ja Lätlasi, kes ikka truud sulased oliwad olnud, läks Salatsi kohalt mere peale ja sealt edasi Rotalia maakonda. Soontaganasse ei puutunud nemad mitte, sest et nendega tehtud rahu aeg weel otsas ei olnud. Rotalia maal ei teadnud keegi nende tulekust, mispärast nad kuskil malewaga kokku ei puutunud. Laialt käis Sakslaste sõjawägi üle maa ja leidis külades kõik mehed, naised ja lapsed kodus. Kõik tapeti ära, majad põletati maha; paganate weri wärwis kõik kohad ja põlewad külad suitsesiwad terwel maal. Iseäranis meistrid piinamises oliwad Lätlased ja Läti Hindriku tunnistuse järele ka Liiwlased. Läti ülema Talibaldi pojad riisusiwad kolm leesikat hõbedat, hulka riideid, hobuseid ja muid asju arwamata. Põgenejad püüti ka weel mere jäe peal kinni ja tapeti ära. Mitme päewase rööwimise, tapmise ja põletamise järele läksiwad