Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/194

Allikas: Vikitekstid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


wihatuluke edasi ning ootas ainult aega, mil ta oma häwitawaid leekisid wälja wõis saata. See aeg tuli ka.

Daani kuningas Waldemar ilmus 1222 suure sõjawäega häkiste Saaremaal, lõi Saarlased eest laiali ning ehitas enesele ühe kindla kiwi-kantsi. Sinna jättis ta hulga sõjamehi, tegi Liiwi piiskopi ja orduga maa ära jagamise pärast rahu ning läks siis rahuga koju tagasi.

Saarlased aga ei puhkanud mitte. Nad saatsiwad mõned mehed Warbolasse Läänemaa Eestlasi appi kutsuma ning seda kiwiwiskamise masinad (partelli) waatama, mida Daanlased ettewaatamata wiisil Warbolastele kinkinud. Tagasi tulles hakkasiwad nad enestele niisamasugusid masinaid tegema ning lühikese ajaga oli neil juba 17 wiskamise masinat walmis. Siis piiras Saarlaste malewa aja wiitmata Daanlaste kantsi ümber ning pildis 5 päewa järgimööda suura kiwa Daanlaste peale kantsi. Kauem ei jõudnud Daanlased enam wastu panna, waid katsusiwad rahu tegemise läbi endid peasta. Saarlased wõtsiwad rahupakkumise selle tingimisega wastu, et Daanlased kantsi Saarlastele jätawad ning ise maalt hoopis wälja lähewad. Kui Daanlased rahupandiks omalt poolt 8 suurtsugu meest, kellede seas Riia piiskopi wend Theodorich ka oli, Saarlaste kätte wälja oliwad annud, siis lasti nad takistuseta oma laewade peale minna ja ära sõita. Nad purjetasiwad otse teed Tallinnasse.

Kohe selle järele kiskusiwad Saarlased Daani kantsi maha, et kiwi kiwi peale enam seisma ei jäänud, saatsiwad oma wõidust terwele maale sõnumid ning kihutasiwad rahwast igal pool waenlaste wastu üles.