Mine sisu juurde

Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/220

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 220 –
13) Kelch, Liefl. Chronica lk. 26. — Hiärne, Mon. Liv. ant. I, 50.
14) Einhorn, Historia Lettica 7. peatükk 27.
15) Sealsamas.
16) Hurt, Pildid isamaa sündinud asjust, lk. 17. Olaf, Rootsi kuninga poeg oma ema ja wennaga müüdi ära, waata all pool muinasajaloo all lk.
17) Läti Hindriku ajaraamat 12, 6. 30, 5. 21, 1. 25, 2. 27, 1. 15, 7. 30, 5. 29, 7.
18) Olewiku Lisa 1888, Nr. 5—8. — Schröder, Hochzeitsgebräuche der Esten. — Wiedemann, Aus dem inneren und äußeren Leben der Ehsten 310—330. — Kreutzwald, Inlandes 1852, — Hupel, Topographische Nachr. II. — Rosenplänter, Beiträge etc. XI. anne. — Holzmayer, Osiliana. Tartu Õpet. Eesti seltsi kirjade 7. köite 2. anne.
19) Kokkuleppimise järele ärawiimist ei wõi meie aga mitte warguseks nimetada, weel wähem rööwimiseks. Tõsine rööwimine ja wargus sai surmaga nuheldud.
20) Waba walimist leiame ülema 18. täh. all nimetatud kirjadest, millede juurde weel Luce, Warheit und Muthmaßung 72—96 lisame. Kust tuli siis ka muidu, et mõni noormees ühe ööga „kuus kohta“ läbi käis. Kui keegi neiu walida põleks wõinud, siis oleks esimene, kelle juurde peiu läks, kosilasele pidanud naiseks minema. — Eesti pulma kombetest on ka juba wanemad ajaloo kirjutajad Hiärne, Brandis, ja Kelch ning uuemad nende järele pea kõik kirjutanud.