Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/219

Allikas: Vikitekstid
Selle lehekülje õigsus on tõendatud.

– 219 –
wiisi järsku üles, waid oliwad rohkem katuse wiisi lambid, nagu wanadest linnawallidest seda näha wõime. Ainult Soontagana ja paari Saaremaa maalinna walli juurest on lubja jälgi leitud.
 3) Mil klaas tuttawaks sai, sellest on pikemalt Hupel, Nordische Miscellaneen 15—17 raamatus, ja tema Neue nord. Miscell. 9. ja 10. raamatus krahw Mellin kirjutanud. Hagemeister, über die Biskalni, Mittheilungen aus der Geschichte Liv- Eest- und Kurlands II. köide lk. 133 ja Hueck, Õpetatud Eesti seltsi kirjad I. köide, I. anne.
 4) Löwis, Über die ehemalige Verbreitung der Eichen.
 5) Kelch, Liefländische Cronica, lk. 22.
 6) Thomas Hiärne, Monumenta Liv. ant. I. köide 2. raamat. — Hupel, Topographische Nachrichten II. jagu. Rosenplänter, Beiträge zur genaueren Kenntniß der estnischen Sprache 11. anne.
 7) Lädi Hindrik 15, 7. 20, 6.
 8) Lädi Hinrik XXIV, 5. XXIX, 7.
 9) Alnpeke, Livländische Reimchronik, rida 342.
10) Lätlased ei tarwitanud oma maa ja wabaduse kaitsemiseks mitte sõjariistu, waid heitsiwad endid ilma werewalamiseta Sakslaste alla, waata Läti Hindriku ajar. XI, 6. ja 7. Alnpeke oma terwes kroonikas ei tea ühtki sõda nimetada, mida Lätlased oma wabaduse kaitsmiseks oleksiwad teinud.
11) Luce, Wahrheit und Muthmaßung, ein Beitrag zur ältesten Geschichte Oesels, lehek. 32, 33.
12) Monum. Liv. Ant. I, Hiärne 55. — Paul Einhorn, Hist. Lettica. 10. peatükk.