Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/52

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


wiskamise masinat ning kohe ehitasiwad Saarlased koju jõudes enestele 17 niisugust masinat 35) ja kihutasiwad nende abiga Daanlased oma lossist wälja 35).


16. Sõda.

Enne sõttaminemist küsiti jumalatelt, kas nende ettewõttel õnne ehk õnnetust oota on. Selleks toodi ilusaste ära ehitatud 36) ohwriloom sõjawäe ette ja tapeti ta seal ära. Langes ta paremale poole, siis oli õnn nendega, kuna pahemale käele langemine õnnetust ette tähendas 37). Ka liisu tõmbamine kuulutas jumalate tahtmist. Sõda algasiwad Eestlased enamiste kewade kui lumi maast ära läks 38) ning kuulutasiwad seda saadiku läbi waenlasele 39). Tapluse algus sündis suure käraga ja sõjariistade ning kilpide paugutamisega 40). Tormi jooksti waenlase peale ühes ehk mitmes salgas. Enamiste läks malewa kolmes jaos, keskmine wägi kahe tiiwaga 41), waenlase wastu. Esiti wisati odadega, ja lasti ambunoolidega, siis algas mõõkade, nuiade ja waenukirweste lõikus. Wastupanemiseks ehitati paksus metsas söörid 42) üles, mille warjult sõditi. Muidu andsiwad kindlused 43) ja kantsid 44) warju waenlaste wastu. Linna wallidelt wisati kiwa, terawate pulkadega täis löödud palka, keewa wett ehk tulist tõrwa ja põlewaid rattaid waenlastele kaela 45). Waenlase kantsi katsuti tormi jooksmisega ära wõita, wallid maha lõhkuda ehk kui see korda ei läinud, siis piirati linn ümber, ehitati enestele puu katusega warjud ja hakati müürialust õõnsaks kaewama 46), et sel wiisil walli müür maha langeks. Kui need