ajast Liiwi ja Kuuramaa ajaraamatu (Lifflendische Churlendische Chronica). See ulatab 1554. aastast 1590 aastani ning awaldab ainult asju, mis kirjutaja oma silmaga näinud.
Johann Renner tuli Bremenist 1555 Liiwimaale ning sai esite Paide siis Pärnus komturi juures sekretäri koha, kus ta maad ja rahwast ja ka nende ajalugu tundma õppis ning ajaraamatu kirjutamise kallal töösse hakkas, mis tema surma aastani 1583 ulatab. Wanemat aega on ta Saxo, Thomas Horneri ja Hermann von Wartbergi kroonikate ja rahwa suus elawate mälestuste järele kirjutanud, omast ajast aga oma silmanägemise järele. Tema ajaraamatu käsikiri oli Saksamaale wiidud, kust ta Bremeni ülikooli raamatukogust alles 1871. aastal üles leiti ning Konst. Höhlbaumi läbi mõni aasta pärast seda trükki anti.
Balthasar Russow, Tallina Pühawaimu kiriku õpetaja, kirjutas Liiwimaa ajaraamatu (Chronika der Provintz Lyfflandt) kunni 1583. aastani. Tema annab rahwa elukorrast, ordu ja Katoliku usu kõrgetest waimulikkude meeste kõlwatusest rohkem teadusi, kui teised enne teda. Suri 1600.
Thomas Hiärne, sündimise poolest Rootslane, elas 17. aastasajal Läänemal mõisawalisejana. Tema Eesti, Liiwi ja Lätimaa ajalugu (Ehst-, Lief- u. Lettländ. Geschichte) on 7 raamatus kirjutatud, esimene ajaloo kirjutaja, kes hallikaid teada annab. Muinas ajaloo on ta Saxo, Magnuse, Snorre ja Bremeni Adama järele kirjutanud, kus Eestlased juba Abrami ajaga ette astuwad.
