Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/76

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Ema jõeni ulatas, kus Eestlased elasiwad. Seega pidiwad siis ka Eestlased Kriiwet tundma ja auustama. See nimi tuletab elawalt Krewini ehk Kriiwitschi rahwast 20) meelde, kes wanal ajal Eestlaste lõunapoolsed naabrid oliwad ning seal kohal elasiwad, kus Kriiwe elupaik oli. Krewini keel tunnistab lähedat sugulast Eesti rahwaga. Isameie palme algab Krewini keeles näituseks nõnda: „Meggi ise taiwas, jadku elka sinu senna. Tulop meggi tiwi siwukikki; Siwu meele se igganka, kui taiwas ni kas ma belli. Meggi arma leipe anna meli tennawa“ j. n. e. 21) Kas see Kriiwe mitte just Kriiwitschide wõi Kreewinide oma ülempreester ei olnud keda wahest ka Eestlased, Liiwlased ja Kuurlased kui oma sugulaste ning ka ise oma usuülemat auustasiwad? Kreewini rahwa riismeid elab praegugi weel Kuuramaal Bauske linna lähedal 22). Sellest ajast saadik kui Kriiwe ära kadus, lõppis ka üks tähtjas ajajärk Läänemere paganate elus. Näib nagu oleks temaga kõik kokkuhoidmise waim rahwaste seast kadunud. Wanema aja sõdades leiame enamiste ikka Liiwlased, Eestlased, Kuurlased, Semgallid j. n. e. ühes koos 23) waenlaste wastu astuma, aga Saksa ordu wastu sõdiwad Liiwlased, Kuurlased ja Eestlased üksikult ja ilma plaanita. Kas see nähtus ei puutu wahest Kriiwega kokku, kelle ärahäwitamisega üks üleüldine rahwa pühadus lõhutud sai, mis teda enne wõerastega nagu üheks perekonnaks oli teinud? Niisugune rahwaste üleüldine pühadus ei olnud sel ajal sugugi wõeras. Slaawlaste jumalate linn Nowgorod Ilmeni järwe kaldal oli Wolhowi jõe, Ladoga järwe Neewa jõe ja Baltimere läbi Soomlastega