Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/77

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


ja nende preestritega 24) ühendatud. Lõunapoolsete Soomlaste pühapaik oli Saaremaal mis kuni 12. aastasaja alguseni põhjarahwaste esimene ohwerdamise koht oli. Keset saaremaad Salli mõisa all on praegu weel üks weike järw kõrge walliga ümber piiratud 25), keda kaua aega ühe kustunud tulepurtskawa mäe suuks on peetud 26). Järwest räägiti, et ta ilma põhjata olla ning Dr. Luce 27) ei olnud oma lapse põlwes tal tõepoolest ka põhja leidnud. Pärast poole olla ta aga üsna madalaks jäänud. Järwe pikkus ja laius on umbes 60 sammu, wall 20 jalga kõrge pealt 10 sammu lai ning lehtpuu metsaga kaetud 28). Juba Tacitus räägib oma kirjades ühest pühast paigast ühe saare peal kõrge walli ja kauni metsasalgaga ümber piiratud järwe ääres 29), kus Redinid 30) kõik ühes koos maa-ema 31) auustamas käiwad, kes nende usu järele inimeste saatust juhatab. See sünnib kõik Salu ehk Kaali järwe kohta. Kas nüüd Kaali järw just põhjamaa rahwaste üleüldine ohwripaik oli, seda ei wõi meie tõendada, aga nõnda palju wõime ütelda, et neil wistist üks üleüldine pühadus oli, millest mitmed rahwad osa wõtsiwad. Mone tõendab oma põhjamaa paganausu ajaloos 32), et Soome preestrid mitte üksi Nowgorodi, waid ka Romowe Kriiwedega läbi käinud ning et õhtumaa rahwaste pea- kogupaigas Rügeni saarel esialgu Soomepreestrid olnud 32), — Kust on nüüd Kaali nimi järwele saanud? Indias toodi hirmsale surmajumalale kelle nimi Kal33) oli, weriseid ohwrid. Wanad Iiri ja Schotimaa paganate templid on just niisamasugused olnud, nagu meie jaanilinnad ning Kaalijärw Saaremaal 34) Iiri ja Schoti-