Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/78

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


maal elawad Keltid keda kaugelt Eestlaste sugulasteks peetakse 35). Et mõlemate rahwaste kodu Aasia on, siis wõiks arwata, et nad sealt mõned usukombed ühes on toonud. Tõendada ei wõi meie seda mitte.


26. Templid.

Templid ei olnud pagana aja Eestlastel mitte. Kõpu kihelkonnas on küll üks wana tempeli rusu leitud, kuhu weel minewal aastasajal ohwerdati ja pagana kombe järele pidustati 36), aga seda ei wõi pagana aja Eesti templiks pidada. Eesti jumalate teenimise ja auustamise paigad oliwad mäekingud kauni metsasalkadega, mida hiiedeks kutsuti. Hiiede peal kaswasiwad pühad puud (jee-puud), millede küllest keegi oksa ei tohtinud murda 37). Püha paik oli aia läbi metsloomade eest kaitsetud ning ohwriks toodud waranduse hoidmiseks oliwad wahid aia taga, kes ühtki hinge oma loaga püha paika ei tohtinud sisse lasta 38). Sinna wiidi ohwrid, seal tehti palweid. Kõige kuulsam hiis oli Hiiumaal, kuhu kaugelt kokku käidi, sest seal elas kõige püham Jumal 38). Seal peeti kõige suuremad ja lõbusamad hiiepidud 39), kus muude lõbude hulgas hiiekiigul ka kiiguti 40). Sellest on saar ka oma nime saanud 41). Kreutzwald seletab aga Hiiu-maa nime nõnda ära, et see hiiudest (hiiglastest = suurtest meestest) 42) tulnud, sest et seal tänapäewani weel suured inimesed olla 43). Pühaid paikasid wõi hiisi oli wäga palju, wistist igal kihelkonnal, linnal ehk suuremal külalgi, kus ohwerdati ja jumalate õnnistust paluti.