Lehekülg:Isamaa ajalugu 1893 Saal.djvu/79

Allikas: Vikitekstid
Jump to navigation Jump to search
Selle lehekülje õigsus on tõendamata.


Ohwripaigad oliwad kõrged künkad 44) hiiemetsades ja Uku kiwid 45) metsa tukkade ääres 46) ning ohwriks toodi wilja, kõiksuguseid loomi 47), nagu weisid hobusid, lambaid, koeri j. n. e., hõbedat kulda 48) ja ka inimesi 49), aga wistist üksi sõjawangisid ja ostetud ehk riisutud inimesi 50), kes ilma wigata oliwad. Herodot kirjeldab pikemalt, kuidas musta-kuue kandjad (melanchlänid) seda teinud 51). Nemad walinud selleks iga 100 sõjawangi pealt liisu läbi ühe mehe wälja. Esite raiutud ohwri parem käsi otsast ära ning siis walatud weri ohwri paigale 52). — Niisugustel kohtadel oliwad wistist ka jumalate kujud üles seatud. Ebawere mäel Eestimaal olnud Taara kuju, mis sealt ristiusu preestrite eest ära peideti ning Saaremaale üteldi lendanud olewat 53). Seal raiusiwad risti usu preestrid ebajumalate kujud maha 54) ja paganad paniwad wäga imeks, et nende seest werd ei jooksnud. Biarmi rahwastel oliwad jumalate kujud, kelledel kuldkaus ohwrite wastu wõtmiseks süles seisis 55). 2. aastasajal kandsiwad Eestlased oma sõjariistade külles kultide kujusid 56), milledest nad jumalate warju ja kaitsmist waenlaste eest lootsiwad. Saarlased ise wiskasiwad oma jumala Taarapita kuju linna wallist alla 57), kui nägiwad, et see neid aidata ei jõudnud. Tallinnas Eestimaa wana asjade kogus on üks weike Eesti jumalakuju ning Tartu õpet. Eesti seltsi museumis mitmed weiksed riided, mida weel käesolewal aastasajal Tõnise wanale andeks on toodud. Ehk suudawad juba need näitused seda arwamist põhjendada, et pagana aja Eestlastel ka omad jumalate kujud oliwad.