ilusat laulu kuulsiwad, jätsiwad sõdimise seisma ja läksiwad lepitatult koju 70). Kõrge ja püha oli talle oma laul ja muinasjut ning wana aja mälestus 71).
Arstimist haiguse korral toimetati kolmel wiisil: 1) nõidumise wõi sõnade, 2) nõiarohtude ja 3) loomuliste rohtude läbi 72). Arstid oliwad targad, lausujad nõiad. Nende juurde läksiwad haiged, tegiwad nende õpetuste järele ja wõtsiwad nende rohtusi sisse. Haigused oliwad kas maast saadud, kurja silma tehtud ehk hiiest antud 73). Kui haiguse põhjus esiti wälja oli uuritud, siis algas arstimine, nagu haigus tarwitas. Kõige kolme haiguse seltsi wasta anti abi sõnade lugemisega ehk nõiarohtudega. Haawasid ja muid haigusid, millede hakatus mitte arusaamata ei olnud parandati loomuliste rohtudega. Peaasi oli siiski kunst, sõnade lugemine ja nõidus. Nõiduses ei olnud mitte üksi Estlased, waid kõik soomesugu rahwad kuulsad 74). Norwegi rikkad ja suurestsoost mehed saatsiwad oma pojad Soomlaste juurest nõidust õppima, sest seal oli nende nõiduse kunsti ülikool 75). Thoner Hund peasis Bjarmide käest nõia kunsti abil ära, mis ta Soomlaste käest õppinud 76). Ka Bjarmid ise, ehk nad küll Soome sugu rahwas oliwad, käisiwad Soomemaal nõidumist õppimas 77). Kõige suuremad arstid tundsiwad ikka nõiakunsti saladusi ja parandasiwad inimesi selle abil 78), mis weel tänapäewai ulatanud.
